Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lihtpooldumise" - 5 õppematerjali

Bioloogia kordamine
2
wps

Bioloogia kordamine

ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese elus: + -piimhappebakterid bakter haigusedetanooli tootmineravimite tootmiseksreovete puhastamiseksBakterirakk:tuuma pole.pärilikuse ainemitokondreid poleLoomarakk:tuum esinebpärilikuse ainemitokondrid olemas-varustavad rakku

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Rakubioloogia
12
doc

Rakubioloogia

veebakterites 9. Varuainete kogumid on peamiselt anorgaaniliste ainete kogumid (N, P ja S-ühendid) 10. Ribosoomid - vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest. 11. Tsütoplasma - orgaanilistest ja anorgaanilistest osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervkikuks ja on liikumatu. Selle tõttu jäävad rakkude mõõtmed alati väikesteks. Bakterite elutegevus 1. Paljunemine - lihtpooldumise ehk amitoosi teel ja see viib rakkude pärilikule ebavõrdsusele. Paljunemine on kiire, uus generatsioon 20 - 30 minutiga. aeg I järk - kohanemine - keskkonnast valitakse optimaalne süsiniku energiaallikas II kiire kasvu faas III statsionaarne faas- surevad ja moodustuvad rakud on tasakaalus IV suremisfaas Paljunemine sõltub a) vaba vee sisaldusest b) temperatuurist ja pH-st

Bioloogia → Üldbioloogia
85 allalaadimist
IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam
17
doc

IHTÜPATOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED eksam

(syn. Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 5­20 µm ja läbimõõduga 3­10 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 2­30°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 25­28 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral. Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks. Haigus esineb kevade lõpul ja suvel. Kala nahale ja lõpustele kinnituvad parasiidid kahjustavad tugevasti epiteeli. Kahjustatud aladel hakkavad arenema seened ja sekundaarne mikrofloora. Nahale ilmub sinakashall katt. Haigus kulgeb kiiresti ning juba mõni päev pärast haigete kalade avastamist on suurem osa kaladest tabandunud

Merendus → Kalade ihtüpatoloogia ja...
22 allalaadimist
Üldbioloogia konspekt-1-osa
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Ülesanne: Anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi Gaasivakuool ­ Gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab ujuvust Varuainete kogumid ­ peamiselt N, P ja S-ühendid Ribosoomid ­ Vabalt esinevad molekulkompleksid, mis vastutavad valkude sünteesi eest Tsütoplasma ­ Org ja anorg osadest koosnev lahus, mis täidab kogu rakku, seob selle tervikuks ja on liikumatu Bakterite elutegevus I Paljunemine ­ Lihtpooldumise teel ja see viib tekkivate rakkude ebavõrdsusele · Kasvukõver: 1. Kohanemine ­ valitakse optimaalne C energiaallikas 2. Kiire kasvufaas 3. Statsionaarne faas ­ surevad ja moodustuvad rakud tasakaalus 4. Suremisfaas · Bakterite kasv sõltub: 1. Vaba vee sisaldusest 2. Temp ja pH 3. Toitainete hulgast 4. Jääkainete hulgast 5. Fotosünteesivatel bakteritel vajalik valgus

Bioloogia → Üldbioloogia
90 allalaadimist
Arvestuse piletid vastustega
12
rtf

Arvestuse piletid vastustega

Ichthyobodo necator), kes parasiteerib kala kehapinnal ja lõpustel. Parasiit on pirnikujuline, pikkusega 5­20 µm ja läbimõõduga 3­10 µm. Keha eesmisel osal on kaks pikka viburit, mille abil parasiit saab vees edasi liikuda (joonis 43). Kostia talub temperatuuri 2­30°C, kuid paljunemiseks sobib talle kõige enam 25­28 °C. Samuti on täheldatud kostiate kiiret paljunemist vee madala pH korral. Kostiad paljunevad lihtpooldumise teel. Kostioosi haigestuvad mitme kalaliigi kuni kahe kuu vanused maimud. Vanemad kalad võivad olla parasiidi kandjaiks. Haigus esineb kevade lõpul ja suvel. Kala nahale ja lõpustele kinnituvad parasiidid kahjustavad tugevasti epiteeli. Kahjustatud aladel hakkavad arenema seened ja sekundaarne mikrofloora. Nahale ilmub sinakashall katt. Haigus kulgeb kiiresti ning juba mõni päev pärast haigete kalade avastamist on suurem osa kaladest tabandunud

Merendus → Kalade ihtüpatoloogia ja...
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun