usun, et see on lahendatud varuelektrigeneraatorite näol. Tagasiside süsteemiga ma kahjuks valitud ettevõtetes tutvunud pole kuid on paar head näidet tuua kauplusest Mustang kus on võimalik nupule vajutusega anda edasi oma arvamus teeninduskvaliteedist ning on olemas ka paberankeet mida saab täita. Kuid tundub, et üldjuhul on siiani veel kasutuses ainult tagasiside traditsioonilised lihtmeetodid. Mida mina kui klient saaksin omalt poolt ära teha klienditeeninduse parendamiseks oleks, klienditeenindaja tunnustamine ja kiitmine hea teeninduse eest. See on midagi mis pole üldpildis meis kui klientides veel juurdunud ja omane kuid see on miski mis klienditeenindajale annab motivatsiooni ning teadmist, et ta teeb oma tööd hästi ning seeläbi innustab teda seda veelgi paremini ja suurema rahuloluga tegema. KOKKUVÕTE
C.Charles (1992) eristab viit õpilase väärkäitumise tüüpi Agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine) Kõlblusetus (petmine, varastamine, spikerdamine jne) Allumatus (õpetaja ja teiste koolitöötajate käskude ning nõudmiste eiramine) Õppetöö häirimine (ilma loata kohapeal rääkimine, pingest väljaskäimine, esemete loopimine jne.) Olesklemine (eesmärgitu vegeteerimine, õppetöö ignoreerimine, unistamine tunnis jne) Üleastuva käitumise ennetamise ja peatamise lihtmeetodid. Lihtne väärkäitumine on harilikult tingitud õpilase oskamatusest töötada või teistega suhelda. Et paremini toime tulla kasvatamatusest tingitud väärkäitumisega, on õpetajal kasulik teada erinevaid võtteid ja meetodeid, kuidas seda teha. Distsipliiniprobleemideks tuleb valmis olla ning võtta kasutusele ennetavaid meetmeid, et oleks võimalik oma ainet korralikult õpetada, et lapsed tunneksid end turvaliselt, saaksid keskenduda ja kuulata õpetajat, mitte
(mittekaasatöötamine, kodutööd tegemata, õp korraldustele allumatus,kooli inventari sihilik lõhkumine). Püsiv ja süvenev väärkäitumine – sagedane korduvus, mistõttu klassi üldine distsipliin ja õppemiljöö on halvatud. Tavaliselt tekib, kui õp on kaotanud klassi üle kontrolli. Püsiva ja süveneva väärkäitumise ohjamiseks ei piisa õpilaste korralekutsumisest. Üleastuva käitumise ennetamise ja peatamise lihtmeetodid. Lihtne väärkäitumine on harilikult tingitud õpilase oskamatusest töötada või teistega suhelda. Üheks esimeseks eelduseks kontrolli kindlustamisel õpilaste üle tunnis on nende tähelepanu saavutamine. Tunni algus on eriti otsustav aeg distsipliini kindlustamiseks. Levinud võtteks ja märguandeks tunni algamisest on tunni alustamine korrektse püstitõusmisega. Väiksem tähtsus pole ka tunni lõpetamisel püstitõusmisega. Üheks levinumaks veaks, mida õp teeb, on tunni
annaabi.ee 
