pikkustel raagudel, rippuvad. Õisi 5...10. Väga tugevalt lõhnavad. Õitseb mais-juunis. Vili: Ümar mari 2...6 seemnega, oranzpunane, 0,7...1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi
lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4...6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad. Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3...5 cm, leherootsu pikkus 1...6 cm. Abilehed on munajad, veidi rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine
Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega
Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik. Sageli esineb soostunud ja liivasel pinnasel. Harilik maikelluke (Convallaria majalis) Sugukond: liilialised (Liliaceae) Mitmeaastane suvehaljas 1237cm Levinud iluaia taim. Aretatud ernivaid kõrgune rohttaim. vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 15 Ilutaimena sobib soolasele 50cm kõrgune rohttaim. pinnasele. Lihakate karvadeta lihtlehtede serval ripsmed.
annaabi.ee 
