Joonis 7. Alpi aster (http://www.plantes-shopping.fr/articles/aster-alpinus.html) Joonis 8. Alpi aster Kasutatud kirjandus: Neeva aed. Alpi aster. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/alpi-aster/? category=1&panel=2. 04.08.2013 Seemnemaailm. Alpi aster (värvide segu) Aster alpinus. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=3237. 04.08.2013 1.5 Astilbe (Astilbe) Konkreetne liik: lihtlehine astilbe 'Sprite' (Astilbe simplicifolia 'Sprite') (joon. 9, joon.10) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 25-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madal, tihe, maapinda kattev puhmik. Lehed: tumerohelised, pronksjad, läikivad. Õied või õisikud: heleroosad, dekoratiivsetes kaarjates õisikutes. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: pikaealine, põuakartlik, kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: eelistab poolvarju, kuid kasvab ka päikeselises kohas. Sobib
Kultivarid ´Argenteovariegata´- ´Sarah Sands´ - Kõrgus 2,5-4 m, ´Mattsund´. – roosakate valgekirjude lehtedega laius kuni 2-3 m. Punakas-lillad väga lõhnavate õitega sort ´Aureovariegata´ - lihtõied. ´Holger´- valgeõieline kollasekirjude lehtedega ´Miss Ellen Willmott´ - Kõrgus ´Diversifolia´ - lihtlehine saar 2,5-4 m, laius kuni 2-3 ´Nana´ - kerajas saar, mõne m. Õiepungad rohekasvalged, meetri kõrgune puhasvalged topeltõied. ´Pendula´- leinasaar, oksad ´Princesse Sturdza´ - Kõrgus 2,5-3 pikalt allarippuvad. m, laisu kuni 2,5 m. Roosad lihtõied.
Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb idanevad kiiresti. Annab kännuvõsu. Noores eas kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse vorme ja teisendeid: valgekirjude kiirekasvuline, hiljem kasv aeglustub. Võib saada iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut lehtedega, kollasekirjude lehtedega, 300-400 a. Juurestik hästi arenenud. Külmakindel, metsatüüpi. lihtlehine, kerajas, leinasaar jt. keskmise varjutaluvusega, mullastiku suhtes Viimaseid võib omakorda jaotada antud Harilik pärn Tilia cordata nõudlik. Puit väga väärtuslik: kõva, halvasti tingimustes püsivaiks põlis- ehk Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas lõhestuv, maltspuit kollakasvalge, lülipuit pruun- kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk
ja lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha rohkelt säsikiiri. Ka oma vastupidavuselt (mädanikele) ja tugevuselt jääb saarepuit tammele alla. Puitu kasutatakse peamiselt siseviimistluseks (voodrilauad, liistud, trepid, uksed) ja mööbli valmistamiseks. Laialt kasutatud ka pargipuuna. Esineb vorme ja teisendeid: valgekirjude lehtedega, kollasekirjude lehtedega, lihtlehine, kerajas, leinasaar jt. Harilik pärn (Tilia cordata) Kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor noores eas sile, tumehall, hiljem tekib mustjashall, peenerõmeline korp. Lehed 4-6 cm pikad, sama laiad. Õitseb juulis. Õisik 3-11-õieline. Õied kollakasvalged, lõhnavad, meerohked, kasutatakse ka teena. Viljad pähklikesed, vaevalt märgatavate ribidega, läbim. 0,8 cm, viltjaskarvased