esinevatele muutujatele suvalise väärtustuse. Et ekvivalents on tõene, siis kas ja on mõlemad tõesed või ja on mõlemad väärad. See tähendab, et valemite ja tõeväärtused on suvalisel väärtustusel samad. Vastavalt definitsioonile on valemid ja samaväärsed. Täielik disjunktiivne normaalkuju Lihtkonjunktsioon on muutujate või nende eituste konjunktsioon. Näiteks X ¬Y, X Y ¬Y ja X on lihtkonjunktsioonid. Täielik lihtkonjunktsioon on lihtkonjunktsioon, milles iga muutuja esineb täpselt ühe korra. Näiteks muutujate X, Y ja Z korral on ¬X Y ¬Z täielik lihtkonjunktsioon. Valemi disjunktiivne normaalkuju (DNK) on loogiliselt samaväärne valem, mis esitub lihtkonjunktsioonide disjunktsioonina. Näiteks X Y ¬X ¬Y on disjunktiivsel normaalkujul olev valem. Valemi täielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK) koosneb täielikest lihtkonjunktsioonidest. TDNK leidub, kui valem on kehtestatav.
Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna.
koos esineb postpositsioon. Prepositsioonide levikut on ilmselt mõjutanud indoeuroopa keeled, nt vahendi tähenduses läbi on ilmselt tõlkelaenulist päritolu. Samas on aga sõnajärjetüübi muutust arvestades see siiski loogiline arengusuund. 13. Sidesõna e konjunktsioon - Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad: 1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid); 2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); Varem loeti sidesõnade hulka ka *3) ühendkonjunktsioonid (kui ka, sestsaadik kui, st kahest või kolmest eri muutumatust sõnast koosnevad ühendid, mis asetsevad järjestikku; *4) rühmkonjunktsioonid (ei...ega), st et on mitu konjunktsiooni, mis paiknevad lauses eri kohtades. 3) ja 4) rühma ühendeid pole viimasel ajal sidesõnade liiki arvatud, sest
annaabi.ee 
