küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt) suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati
Eesmärgiks on võim. Halba kuulsust tuleb alati vältida, sest siis kui ka rahva seas on neid, kes pole valitsejaga nõus ja soovivad hakata mässama, pole neil liitlasi rahva seas ning rahvas ise annab nad välja või karistab neid juhul, kui nad peaksid midagi üritama. St neil pole edu nii kaua, kuni rahvas valitsejast lugu peab. Lõpetuseks tasub taas kõrvutada seda õpetust Arutlustega Titus Liviuse esimese kümne kirja üle, kus Machiavelli ülistab vabariiklust, usub lihtinimestesse ning peab rahvast targemaks ja järpidevamaks mistahes valitsejast. 16. sajand reformatsioon ja ususõjad. 16. sajandil sõlmiti poliitilisi liite usulise tõe nimel, tol ajal usuti siiralt, et on olemas õige religioon ja seda tuleb kaitsta. Ka usuti, et teisitiuskuja peaks võtma õige usu üle, kui nad seda vaid mõista suudavad või kui nad oma kurjusest lahti ütlevad. Usuline sallivus jäi veel tuleviku muusikaks, riik pidi tagama puhta õpetuse, sest religioosset ühtsust peeti
Ta ei arvesta keskmise inimesega, vaid halvimatega. Kurjus ei ole eesmärk see oleks liiga palju öeldud kuid arvestama peab kõige kurjemate inimestega. Riik tegutseb ju ka nii, et kui karistab, siis karistab ta ju kõige kurjemaid... LIHTKODANIKU voorus võib hukutada valitseja võimult. Arutlused Titus Liviuse esimese kümne kirja üle Lõpetuseks tasub taas kõrvutada seda õpetust Arutlustega Titus Liviuse esimese kümne kirja üle, kus Machiavelli ülistab vabariiklust, usub lihtinimestesse ning peab rahvast targemaks ja järpidevamaks mistahes valitsejast. Kuid, endiselt on valitsemise juures paratamatult vaja: julmust, pettust, kavalust. Vaid har va jõuab võimule inimene ilma jõu ja pettuseta. Olgu vabariik või ainuvalitseja, ikka ei tohi välja näidata oma tegelikke kavatusi, kuid samas nende poole ikkagi püüelda. 2) Religiooni tuleb ära kasutada, mitte lasta sel mõjutada, 3) väga madal hinnang inimloomuse kohta. ,,Inimkond on altim kurjale kui heale
annaabi.ee 
