objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid: 1) Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel. 2) Lihtideed, mille allikaks on enam kui üks meel. 3) Lihtideed, mis saadakse ainult reflektsiooni teel. 4) Lihtideed, mille allikaks on nii meeled kui ka reflektsioon. Mõistus suudab ideedega sooritada operatsioone Esiteks, mõistus on võimeline ideesid tajuma. Teiseks, mõistus on võimeline ideesid mälus säilitama. Kolmandaks, mõistus on võimeline ideesid eristama.
võimesse ei kuulu. John Locke (1632-1704) (empirismi rajaja) ei paku paremat filosoofia süsteemi kui ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms). Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas (kirss, kui kõrvaldada aistingud, mis me sellest saame, siis kõrvaldame ka kirsi). Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Kuid kust tuleb korrapära ideede vahele
Galilei ettekujutus oleks tänapäevases kõnepruugis midagi järgnevat: - Primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende (füüsikalise) olemuse tõttu. - Sekundaarsed kvaliteedid asuvad üksnes vaatleja vaimus ning ehkki nad võivad olla põhjustatud millegi poolt, mis asub maailmas, ei sarnane nad oma põhjustele. John Locke (1632-1704) eristab: "keha primaarsed kvaliteedid, mis -nagu näeme - tekitavad meis lihtideid, nt tahkus, ulatus, kuju, liikumine või paigalseis ning arv."ja"sellised kvaliteedid, mis tõeliselt ei ole midagi objektides enestes peale nende võime tekitada oma primaarsete kvaliteetidest oma tajumatute osade suuruse, kuju, paigutuse ning liikuvuse abil meis erisuguseid tajumusi värve, helisid, maitseid. Neid nimetan ma sekundaarseteks kvaliteetideks." 53. Primaarsed kvaliteedid
Primaarsed kvaliteedid on objektidel eraldiseisvana, sekundaarsed on objektil suhtes vaatlejaga. Reaalne vs illusoorne. Primaarsed kvaliteedid on reaalsed omadused, sekundaarsed on illusoorsed või subjektiivsed. Galilei lähtus viimasest. Teine tähtsam filosoof, kes on rääkinud primaarsetest ja sekundaarsetest kvaliteetidest, on John Locke. Locke’i järgi: primaarsed kvaliteedid – tekitavad meis lihtideid, mis sarnanevad primaarsetele kvaliteetidele objektides. sekundaarsed kvaliteedid – objektide toime meie meeltele. Sõltuvad objektide võimest tekitada meis tajumusi, mis ei sarnane objektide omadustele. On määratletud vaatleja kaudu: olla punane = paista punane vaatlejale. Tajude relatiivsus Taju suhtelisuse argument (Blackburn) – objekt võib erinevate vaatlejate jaoks lõhnata
annaabi.ee 
