Neljas tase Smith sai kuulsaks oma 1759 avaldatud Viies tase teosega eetilisest käitumisest. 'Rahvaste rikkus''(''The Wealt of Nations'') oli ta kuulsaim raamat. ,,lady in blue" (Thomas Gainsborough) Tsitaadid ,, Liitmuljed ja liitideed saadakse lihtmuljeteja lihtideede liitmisel" ,,Kõik inimesed võiksid olla türannid, kui nad seda saaksid" (D.Defoe) Tsitaadid ,,Kus ei ole omandit, seal pole õiglust" (John Locke) ,, Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik, kui suurem osa selle liikmetest on vaesed ja õnnetud. " (Adam Smith) Tsitaadid ,,Asjade ilu sünnib vaatleja meeltes" (David Hume) ,,Saamahimu on tööstuse liikumapanev jõud" (David Hume) Tänan kuulamast!
ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Kõik ideed pärit kogemusest. Locke eristab: 1) välist kogemust (aistingud); 2) refleksiooni (mõistuse tegevuse jälgimine). Ka eristab lihtideid (passioonid): nende suhtes aru passiivne (kollase idee, kõvadus jms). Liitideed kujunevad aga lihtideede kokkuliitmise teel. Mõistus Locke'l nagu ideede "logistik". Berkeley (1685-1753) väiteks on aga, et ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas (kirss, kui kõrvaldada aistingud, mis me sellest saame, siis kõrvaldame ka kirsi). Seega eitab Berkeley kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Kuid kust tuleb korrapära ideede vahele? Miks meie aistingud on korrastatud, võimalik on intersubjektiivsus? See saab olla üksnes aktiivse ideid korrastava Jumala teene
puhas tahvel (tabula rasa), millele kogemuste maailm kirjutab. Locke`i järgi eksisteerivad liit- ja lihtkujutlused (ehk -ideed). Lihtideed on näiteks ,,kollane", ,,soe", ,,ümmargune", ,,kõva" jne. Mõtlemine on liitkujutluste aluseks. Liitideed (ehk keerulised ideed) on näiteks ,,lauad", ,,toolid", ,,kassid", ,,koerad" jne. Kuid ka niisugune maailmas reaalselt mitteleiduv asi nagu näiteks ükssarvik, mis saadakse liitideede ,,hobune" ja ,,sarv" ühendamisel. Lihtideede seas eristas Locke nn. ,,primaarseid ja sekundaarseid kvaliteete". ,,Primaarsed kvaliteedid" on tihedus, maht, ulatuvus, [geomeetriline] vorm, [mehaaniline] liikumine, paigalseis, arv. ,,Sekundaarsed kvaliteedid" on värvused, helid, lõhnad, maitsed, puuteaistingud. Locke peab reaalseteks ainult primaarseid kvaliteete, mis on tegelikult kvantiteedid. Siin on analoogia Demokritose seisukohaga, kes väitis, et reaalselt on 8
arvatud mõistus ise, ilma milleta ei loe kogemus midagi.) Locke arvas, et mõistus üksnes kombineerib omavahel naid tajukomponente, mida annavad meile meelteorganid. Locke eristas väliseid ja sisemisi meeltekogemusi. Välised on nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompamistajud. Sisetaju on see, kui me tajume omi mõtteid, seda, kuidas meie teadvus opereerib ideedega . Locke eristas ka lihtsaid ja kompleksseid ideid. Komplekssed idees saadakse lihtideede kombineerimise tulemusena, nt õun on ümmargune vaadates ja katsudes, tal on värv, maitse ja lõhn jne. (Tegelikult on aga vist vastupidi: me näeme õuna ja võime mõttepingutusega eristada lihtsamaid aspekte.) Locke esitas ontoloogilise küsimuse: mis liiki maailm see on, mille kohta käivad meie ideed? Kuidas me võiksime seda teada ja milline on meie teadmiste iseloom? Teadmisi on kolme liiki. Kõige kindlam on vahetu, intuitiivne teadmine, milles pole võimalik kahelda.
annaabi.ee 
