ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. Aktsiatüübid Lihtaktsia Eelisaktsia Teise järgu aktsia Aktsiavaru Valitsuse aktsia ettevõttes Aktsiaderivaadid Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Eelisaktsia Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine. Teise järgu aktsiad Teise järgu aktsiaid antakse välja ainult kindlale ettevõttele ning aktsial on kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru Aktsiavaru ehk tagasiostetud aktsiad on aktsiad, mis on üldisest ringlusest tagasi ostetud.
maksmist eelisaktsiate omanikele. Teatav hulk lihtaktsiaid annab nende omanikule õiguse vastavale osale häältele ja ettevõtte varale. Lihtaktsial ei ole lõpptähtpäeva. (5) Kui liigitada aktsiaid nendega kaasnevate õiguste järgi, on kõige levinum aktsialiik lihtaktsia. Enamasti koosnebki ettevõtete aktsiakapital vaid lihtaktsiatest. Lihtaktsia ei anna omanikule teiste aktsionäridega võrreldes mingeid privileege ning lihtaktsia omamisel pole tavaliselt seatud piiranguid. Riigiti on lihtaktsiatel mitmeid erinevusi. Näiteks Rootsis on üsna tavaline, et ettevõtetel on kaht tüüpi lihtaktsiaid: A- ja B-aktsiad, mis erinevad hääleõiguse poolest. Näiteks Ericssoni A-aktsia annab omanikule aktsionäride koosolekul ühe hääle, B-aktsia vaid 1/10 häält. (14 lk 14) Tihti on suurettevõtete aktsiad noteeritud mitmel eri börsil, kus kasutatakse eri valuutasid. Sageli ,,pakivad" ettevõtted välisvaluutas ja -börsil kaubeldavad aktsiad ,,pakkidesse", mille hind on
3.1. Lihtaktsia Lihtaktsiad on kõige tavalisemad aktsiad. Lihtaktsial on tavaliselt hääletamisõigus firma otsuste üle, kuid tavaliselt natukene erinev eelisaktsia hääletamisõigusest Aktsia väärtuse leidmine, kui dividendid on konstantsed: kus: (1) - aktsia hind täna - nõutav tulunorm - igaaastane dividend 3.2. Eelisaktsia ,,Eelisaktsiatel on tavaliselt suuremad õigused kui lihtaktsiatel. Neil on eelisõigus dividendide ja varade jagamisel. Tavaliselt eelisaktsiatel puudub hääletamisõigus, kuid vahel on hääletamisõigus lubatud tähtsamate otsuste tegemisel, nagu uute aktsiate emiteerimine või direktsiooni valimine." (Eelisaktsia, http://www.minuraha.ee/sonaraamat/) 3.3. Lihtaktsia ja eelisaktsia eelised ja puudused ,,Eelisaktsial on lihtaktsia ees eelis - talle makstakse tavaliselt kindlaksmääratud protsent
Võrreldes võlakirja väärtuse hindamisega, on aktsia väärtuse leidmine keerukam. Põhjus tuleneb sellest, et ei ole teada tulevasi aktsionäridele kättesaadavaid rahavoogusid ning aktsiatel puudub tähtaeg. Lisaks on keeruline määrata ka lihtaktsionäri nõutavat tulunormi. Lihtaktsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Sel juhul on tegemist ajaldatud rahavoolise käsitlusega (DCF). Kuna lihtaktsiatel puudub lõpptähtaeg, siis tuleb kõik sellelt saadavad dividendid diskonteerida lõpmatuseni: D1 D2 D Dt (4.2) V s = + + ... + = , (1 + k s ) 1
annaabi.ee 
