seda kiirem, mida lähedasemad on algselt valitav lihkejoone tsenter ja raadius minimaalse püsivusteguri määravatele vastavatele suurustele. Lihkejoon väljub nõlva jalamilt (joonis 9.7a) juhul kui nõlva kaldenurk on üle 53° või kui pinnase tugevust määrab ka sisehõõrdenurk (>3°). Teistel juhtudel väljub lihkejoon jalamist eespool (joonis 9.7b). Kui nõlva aluse moodustab tunduvalt tugevam pinnasekiht, võib lihkejoon väljuda nõlva jalamist kõrgemal (joonis 9.7c). Lihketsentri tõenäoline asukoht on vertikaalsuunas nõlva jalamist ligikaudu kahe nõlva kõrguse H võrra ülalpool. Väga lamedate nõlvade korral ( < 20°) asub kriitilise lihkejoone tsenter kõrgemal. Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele. Hõlpsamaks lahendamiseks on Taylor avaldanud püsivustingimuse kujul cu
maksimaalse väärtuse, so passiivsurve 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, sellisel juhul peab kaitse olema tugevam. 55. Mis on paigalseisusurve? Seina paigal see tähendab Kasutatakse raudbetoonist plaate või suurtest hoidmiseks vajaliku jõudu, nimetatakse lihketsentri asukoht ja raadius. maakividest sillutist. paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3
Peamine põhimõte seisneb selles, et arvutustes võetakse momentide summa võrdseks nulliga. Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod. Nõlva püsivust kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4
Nõlva püsivust nihketugevus esmalt ammendatakse, asuvad vundamendi serva all. Seal rahvusvaheliste normide valemid. Brinch-Hanseni valem on esitatav kujul kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline on nihkepinged suurimad ja normaalpinge väiksem. Nendes kohtades ei kus B - vundamendi laius; - pinnase mahukaal; q - pinnaseomakaalupinge lihkepind (joon 5.6), see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. kehti enam lineaarsed seosed pingete ja deformatsioonide vahel. Tekib rajamissügavusel q=d; d - vundamendi süvis; Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega pinnase plastne voolamine. Vajumi sõltuvus jõust muutub c - pinnase nidusus; N, Nq ja Nc - kandevime tegurid, lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase
minimaalse püsivusteguri määravatele vastavatele suurustele. Lihkejoon väljub nõlva jalamilt (joonis 9.7a) juhul kui nõlva kaldenurk on üle 53° või kui pinnase tugevust määrab ka sisehõõrdenurk (>3°). Teistel juhtudel väljub lihkejoon jalamist eespool (joonis 9.7b). Kui nõlva aluse moodustab tunduvalt tugevam pinnasekiht, võib lihkejoon väljuda nõlva jalamist kõrgemal (joonis 9.7c). Lihketsentri tõenäoline asukoht on vertikaalsuunas nõlva jalamist ligikaudu kahe nõlva kõrguse H võrra ülalpool. Väga lamedate nõlvade korral ( < 20°) asub kriitilise lihkejoone tsenter kõrgemal. Horisontaalsuunas asub kriitilise joone tsenter jalamist nõlva poole jäädes ligikaudu nõlva kaldosa keskele. Hõlpsamaks lahendamiseks on Taylor avaldanud püsivustingimuse kujul cu
annaabi.ee 
