meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel. Toetudes ka varasemale uurimusele Pärnu linnas võib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks. Esimese rühma moodustavad maalihked savipinnases. Need võivad toimuda nii läbinisti
defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised. Võivad nõlvakallet oluliselt muuta. Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida Maauhe looduslikult harva, linnades tihti kui lumesulamise veed uhuvad torustike ehitamisel täitematerjalina kasutatud peeneteralist liiva või saviliiva; või kui veetrassid purunevad
..-2 m, jõe säng on kujunenud viirsavisse. Savikompleksi all asub tihe moreeni või liiva kiht. Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen, pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langus jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallas 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada, nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise. Pinnavesi asub 0,5..
niisutamisega) või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. Vahel, kui jõe veetase väga kiiresti alaneb (mis on eriti iseloomulik Pärnu jõe alamjooksule), või põhjavee tase suurte sadude või lume hoogsa sulamise ajal tõuseb, kiireneb põhjavee liikumine nõlvas. Seegi võib tekitada maalihkeid. Teatud Pärnu ja Reiu jõe oru lõigud, mis on moodustunud osaliselt savisse ja mida katab peeneteraline liiv või mille nõlvadel paljandub ainult liiv, on lihkeohtlikud just varakevadel ja hilissügisel. Lõpuks võib kiire veetaseme alanemine jões suurendada pinnase kaalu nõlval ning võib sellega esile kutsuda maalihke. Nii juhtus 1966. aastal Pärnu linnas, kus Pärnu jõe veetaseme alanedes miinimumtasemeni toimus maalihe tehase Viisnurk naabruses. Maalihete tekkepõhjused: nõlvade erosioon, paduvihmad, metsade hävimine, kiire lume sulamine, rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked. Murenemine
annaabi.ee 
