2,67c hkr = (9.4) Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude ebaühtluse jaotuse tõttu lihkepinnal, võib arvestada ainult poole nidususe väärtusega. Selline eeldus annab kriitiliseks kõrguseks 2c/. 9.4 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) Ülesande lahendamiseks kasutatakse Coulomb' tugevustingimust lihkepinnal = c + tan. Etteantud nõlva kaldenurk on . (joonis 9.4). Lihkepinna kaldenurga peab määrama nõlva kõrguse miinimumitingimusest. Kuna d1 = Hcot ja d2 = Hcot, siis libiseva pinnasemassi kaal on P = 0,5H2 (cot - cot) ehk teisel kujul 3 1 sin ( - )
Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, sellisel juhul peab kaitse olema tugevam. 55. Mis on paigalseisusurve? Seina paigal see tähendab Kasutatakse raudbetoonist plaate või suurtest hoidmiseks vajaliku jõudu, nimetatakse lihketsentri asukoht ja raadius. maakividest sillutist. paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. surve tegur, v' pinnase vertikaalsurve samal Selleks tuleb leida lõigu pind ja
eelkõige pinnase kokkusurutavuse õigest hindamisest ja teiseks saadud valem... 5.3.3 Kriitiline kõrgus nidususe ja sisehõõrdega pinnasel arvutusmudeli vastavusest Ristkülikulise vundamendi kandevime määramiseks juhul kui =0, tasapinnalise lihkejoone puhul (Culmani lahendus) tegelikele pinnaseoludele. Väiksem osatähtsus on koormuse määramise kasutatakse ka valemit... Ülesande lahendamiseks kasutatakse tugevustingimust lihkepinnal täpsusel ja vundamendi kus Nc on Skemptoni kandevime tegurid, mis sõltuvad vundamendi =c+tan. Etteantud nõlva kaldenurk on . (joonis 5.4). Lihkepinna
kui tugevuseta koormust. B d 4 5 °+ /2 J o o n is 8 .1 1 M e y e r h o f i s k e e m v u n d a m e n d i k a n d e v õ im e m ä ä r a m is e k s Kandevõime tegurid annab Meyerhof graafikutena sõltuvalt sisehõõrdenurgast ja nurgast . Nurga (ehk lihkejoone ja maapinna lõikekoha leidmine on 111 võrdlemisi keerukas. Meyerhofi lahend annab suhteliselt suure süvise korral katsetega määratust oluliselt suurema kandevõime. Oma hilisemas, nn uues lahenduses kasutab ta Prantdli kandevõimetegureid Nq ja Nc, N q = exp( tan ) tan (45° + /2)
Peamine põhimõte seisneb selles, et arvutustes võetakse momentide summa võrdseks nulliga. Nõlva püsivuse kontroll ringsilindrilise lihkepinna meetodiga Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod. Nõlva püsivust kontrollitakse sel juhul järgmiselt: 1. Valitakse võimalik ringsilindriline lihkepind, see tähendab lihketsentri asukoht ja raadius. 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4
väljapoole potentsiaalset lihkepinda, mis on horisontaalist kalde all 45+ /2 . Seepärast peab ankruplaat igal juhul jääma joonisel 10.46 näidatud joonest d-c kaugemale. Ankruplaati hoiab kinni passiivsurve plaadi ees ja temale mõjub seina ankurdusjõud ja aktiivsurve plaadi taga. Et plaadi ees saaks passiivsurve areneda täies ulatuses, peaks plaadi alumisest servast nurga all 45-/2 tõmmatud passiivsurve lihkejoone lõikepunkt maapinnaga jääma seinast kaugemale, kui punkt c. Kui plaadi ees tekkiv passiivsurve lihkejoon lõikab seina aktiivsurve joont (joonisel 10.46 punktiiriga näidatud plaadi asendi puhul), siis passiivsurve ei saa areneda täies suuruses. Sellisel juhul tuleks seda vähendada lõigule a-b mõjuva passiiv-ja aktiivsurve vahe võrra. vt rõhk piiretel lk 37 23. Vundamentide liigid 23