savipinnasega dreenimata tingimustes ja nõlvale ei mõju välised koormused, saab nõlva püsivust hinnata Taylori poolt antud lahenduse abil. Ringsilindrilist lihkepinda kasutavatest lahendusviisidest on enamtuntud ja praktikas levinud vertikaallõikude meetod ehk Felleniuse meetod või Bishopi meetod. 9.7.1 Taylori meetod Eeldatakse ringjoonelist lihkepinda (joonis 9.6). Eeldatakse, et nõlva purunemisel eraldub lihkejoonega AB piiratud massiivi osa. Kui lihkejoon on ringjoon, saab eeldada, et lihkuva osa kuju ei muutu. Dreenimata tingimuste korral takistavad nihet joonel AB tekkivad nidususest tingitud jõud. Kui lihkejoone raadius on R, siis joone pikkus on R ja vastuvõetav jõud cu.R. Nidususest tingitud jõudude moment ringi tsentri (pöördetsentri) suhtes on cu.R2.. See moment peab tasakaalustama lihkuva pinnasemassiivi omakaalust tingitud momendi Pd. Varuteguri võib järelikult väljendada kujul cu R 2
suurendavad meetodeid (6) Vaia alumine ots peaks ulatuma tugevasse kihti Liivpinnase puhul võetakse hõõrdenurk pinnase 1. Vastukaalu loomisega nõlva jalamile. vähemalt 0,5m. Plastsesse savisse 1, 0 meetrit. ja talla vahel võrdseks pinnase Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja Turba kihti läbivad vaiad vähemalt 2,0m sisehõõrdenurgaga. Savipinnasele toetuva talla ühtlasi pikeneb lihkejoon ja selle ulatuses allapoole turbakihti. puhul tuleneb kinnihoidev jõud adhesioonist, mis lihkumist takistavad nihkejõud 50. Milline on rammavaiade minimaalne võetakse võrdseks aluspinnase dreenimata 2. Vaiadega. Vaiade pinnasest oluliselt suurema vahekaugus? Rammvaiade telgede vahekaugus nihketugevusega cu. tugevuse tõttu ja kui ulatuvad sügavamal asuva
27) h h Juhul kui nõrgem liivakiht asub vahetult talla all ja sügavamal on tugevam liivakiht (joonis 4.18) annab Meyerhof( 1978) järgmise lahenduse. Kui nõrgema ülemise kihi paksus on suurem kui kahekordne vundamendi laius, siis tugevam kiht kandevõimet ei mõjuta. Kui nõrga kihi paksus on suhteliselt väike (võrreldes talla laiusega), siis lihkejoon ei saa täies ulatuses areneda nõrgas kihis ja muutub lamedamaks. Tugevama kihi mõjul on kandevõime suurem. Kandevõime võib arvutada valemiga 2 h
võib halvendada taimestiku puude ja põõsaste eemaldamine nõlvalt. Taimede juured tugevdavad pinnast töötades armatuurina 17 Lihtsaim tee varisemisohtliku nõlva püsivuse tõstmiseks on nõlva kaldenurga vähendamine (joonis 9.21). Nõlva püsivust võib suurendada ka vastukaalu loomisega nõlva jalamile (joonis 9.22). Vastukaalu tõttu suureneb kinnihoidev moment ja ühtlasi pikeneb lihkejoon ning selle ulatuses mõjuvad lihkumist takistavad nihkejõud. Nõlva püsivust saab suurendada vaiadega (joonis 9.23). Vaiade pinnasest oluliselt suurema tugevuse tõttu, ja kui need ulatuvad sügavamal asuva tugevama pinnaseni, liigub ohtlikem lihkepind vaia otsa sügavuseni. Muidugi peab vaia tugevus lõikele ja paindele olema piisav ja samuti peab olema tagatud pinnase tugevus vaia ees allpool potentsiaalset lihkepinda. Loomulikult ei saa lihkeohtliku
on valitud esialgne tsentri asukoht ja raadius. Ühtlase pinnase ja korrapärase nõlva jaoks on olemas abitabeleid ja graafikuid, mis võimaldavad vähemalt ligikaudselt kriitilise pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal. Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt kogu sellise kihi ja puudutab sügavamal asuva tugevama kihi pealispinda. Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse automaatselt. Ringsilindri kasutamine piirseisundi arvutamisel:
korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise liikumisest pinnase suhtes. aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases 6.2. Pinnasesurve sõltuvus seina liikumisest Joon 6.1 toodud hõõrdenurga võrra. Seina kaldenurk vertikaalist on positiivne, kui pinnases väljub lihkejoon nõlva jalamil või sellele lähedal (joon5.11 a). mudel. Sein (1) on kinnitatud sarniirselt läbipaistvate seintega renni sein on vertikaalist pööratud vastu kellaosuti liikumissuunda (joon6.15 Kui nõlva all asub väiksema tugevusega kiht, läbib lihkejoon tavaliselt põhja külge. Seina ülaosas asuvad mõõtkell (2) paigutiste ja esitatud juhus). Maapinna kaldenurk on positiivne, kui maapind seinast
annaabi.ee 
