süüa toorelt (pH IME, Robert O. Young, PhD ja Shelly Redford Young). Algusfaas 21.04 25.04.2010 Muutmisfaas 26.04 14.05.2010 Olen oma tervisekäitumist toitumises muutnud ja jõudnud transteoreetlise mudelil tegutsemise astmele. Eesmärgi saavutamiseks olen valmis varuma aega ja olema kannatlik. Muutumise protsessi käigus osutus kõige raskemaks olla alguses sihikindel toiduvaliku suhtes, st pH toitumise järgi ei tohi süüa lihavalku ja tärklist sisaldavaid toiduaineid koos. Samuti tuleb olla esialgu valmis kannatusteks, kuna esimese kahe nädala jooksul ägenevad kroonilised haigusseisundid. pH toitumine ei tekitanud mulle erilisi raskusi, sest olen varem sellist toitumisviisi kasutanud. Kindlasti on oluline roll eeskujude ja toetajaskonna olemasolul. Tulemuste analüüs. Eesmärgi saavutamiseks on vaja hoida organismi pH tase rohkem aluselisena, kuna happeline keskkond soodustab organismis kahjulike bakterite
Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakus osas. See on poolkuu-kujuline ja hallikat värvi. Maks on suurim organ kehas ning on seotud kõikide biokeemiliste protsessidega.(Bourne, Caley, 2012b) 4 3 Toitumine Tuhkrud on karnivoorid, kes peaksid ära sööma kogu oma saaklooma, kuid tegelikkuses oleneb see suuresti kasvatusest. Lemmiktoiduks on neil toores liha, vutimuna ning siseelundid. Menüü peaks olema väga rasvarikas sisaldades rohkelt kõrgekvaliteedilist lihavalku. Ent kõige rohkem kodutuhkruid sööb spetsiaalset kvaliteetset kuivtoitu. Kuigi neile meeldib piim, magus maitse ning puuviljad, ei tohiks neid anda. Seedetrakt on neil väga lühike ning vähese mikroflooraga, seetõttu ei omasta nad hästi süsivesikuid ega kiudaineid. Puhas joogivesi peab alati olema kättesaadaval kas kausis või pudelis. Söögiharjumused omandavad tuhkrud täiskasvanuks saamiseks ja nii on hiljem raskem neid millegi uuega harjutada. (Abel, 2010) 4 Paljunemine
kohta, kuid huvitav on siiski teada, palju üht või teist toiduainet peaks tarbima, seetöttu on need siin ka ära toodud: Loomse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima (ära sööma) päevas: a) kas 14 g munavalku (kaks 63 g või kaks ja pool 50 g raskust kanamuna); b) või 16 g piima-või kalavalku (s.o. 0,48 l "talupiima" 3,3% valku või 0,57 l "poepiima" 2,8 % valku või 103 g roogitud räime); c) või 18 g lihavalku (s.o. 115 g peekoni söödavat osa). Tegelikus elus on õige tarbida neid kombineeritult, kuid eelistades seejuures piima vähemalt 50% loomse valgu kogutarbest (kui põhilist kaltsiumikandjat igapäevases toidus). Taimse valgutarbe katteks peaks keskmine inimene tarbima päevas: a) kas 366 g ülesõela või kroovnisujahust nn. täisteranisuleiba/saia (8,2% valgu- ja 44,3% veesisaldusega);