rikkus Jumala poolt seatud korda. 5.Rikkad linnakodanikud andsid raha laenuks ja vahetamiseks, sellise tegevuse järgi oli nõudlus ja selle tulemusena tekkisidki pangad. 6.Paast oli kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi. Sellel ajal oli kirikuvõim väga tugev ja sellesse usuti kindlalt. 8.Reliikviad andsid inimesele usku, inimesed arvasid, et reliikviad kannavad jumalikku väge. 9.Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naiste- ja majapidamistöid tehes. Nad pidid kodu eest
Jõulude ajal pakuti igal õhtul loomalihapraadi ja külmi lihast suupisteid, mitmesuguseid kalaroogi, valget leiba ja vürtse . Kogu jõulude vältel pruugiti õlut, mis oli raehärra poolt tunnistatud parimaks. Lisaks õllele pakuti ka kuivatatud heeringat, tuurakala marja, kuivatatud lõhet ja küpsetatud õunu. Linn võõrustas maahärraliku võimu kohapealset esindajat komtuuri. Tema auks korraldati külluslik söömapidu raekojas. Lihatoitudest serveeriti praadi looma-, lamba- ja linnulihast. Kalast pakuti soolaturska, roogi lestast, samuti vähki. Toitude valmistamisel kasutati mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid. Roogade vürtsitamiseks kasutati nelki ja kaneeli. Mitmekülgne oli ka suupistete valik, desserdiks rosinad ja mandlid. Leiva- ja saiatoodetest söödi saiakesi, kooke ja piparkooke. Pidusöökidel hävitati meeletutes kogustes sööke ja jooke, aga ka selle juures tuleb arvestada
*Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID *müsteeriumitest ehk näitemängudest kõige vanem ,,Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat VanaTestamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. PAASTUAEG Kiriku seatud toitumist reguleeriv norm oli paavst. See oli kõigile kristlastele võrdselt kohustuslik, ning see tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas, ag aka karskust ja lihalikest lõbudest oidumist. Paast kestis 40päeva, enne lihavõtteid (suur paast), 3päevane enne nelipühi, 4 quatembri paast (neli kesknädalast paastu pärast 6.pühapäeva enne lihavõtteid, pärast nelipühi ja ristiülendamispüha ning kolmandat adventi), lisaks ianädalane paastumine reedel ja laupäeval. Mõnikord oli ka kolmapäev. Paastuaeg oli kolmandik aastast.
taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme
annaabi.ee 
