rasvasisaldus võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik. Kuidas toimub nakatumine, pole selge. Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. 3) Ihtüoftirioos Ihtüoftirioos on naha, uimede ja lõpuste kahjustusega kulgev mageveekalade, eriti tiigikalade invasioonihaigus, millesse kõige sagedamini haigestuvad karpkalad ja vikerforellid. Haiguse tekitajaks on ümmargune, 0,51,0 mm läbimõõduga infusoor Ichthyophthirius multifiliis. Tema noorvorm on tunduvalt väiksem, läbimõõduga 0,030,04 mm. Parasiit lokaliseerub keha pinnal, uimedel ja lõpustel sidekoe ning epiteelkihi vahel
võib mitmekordselt langeda ja lõpuks nad surevad. Lahangul leitakse fibroepiteliaalse koe vohandeid ka siseorganitest, eelkõige maksast ja soolestikust. Stomatopapillomotoosi etioloogia on viiruslik. Kuidas toimub nakatumine, pole selge. Et nakkuse levikut mitte soodustada , on soovitatav väljapüütud haiget angerjat vette tagasi mitte visata. Angerjate stomatopapillomotoosiviirust loetakse inimesele ja lihatoidulistele loomadele ohutuks. · Haugi lümfosarkoom Haugi lümfosakroomi iseloomustab hallikasroosade, osaliselt punaste kasvajaliste vohandite esinemine kala kerel,peas ja uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1.
kärnkonnad) modifitseeritakse peaaegu kogu organism ümber o Päriskonnalistel: alguses kulles herbivoorne ehk taimtoiduline (vetikad) o Taimtoidulisele loomale kohaselt on kullestel pikk sooltoru, milles elutsevad sümbiondid kes aitavad taimset toitu lagundada o Moonde käigus läheb kulles üle lihatoidule, mistõttu sooltoru remodelleeritakse lühemaks nagu on iseloomulik lihatoidulistele loomadele o Algselt sarvhammastega varustatud väike suu muutub suuremaks (lõualuude kuju muutub) ja tekib lihaseline pikk keel toidu püüdmiseks o Kullese algselt külgedel asetsevad silmad tekitavad mononukleaarse nägemise (parem silm innerveerib vasakut ajupoolkera ja vastupidi) o Metamorfoosil paigutuvad silmad selgmiselt-eesmiselt, mistõttu tekib otsevaade ja binokulaarne nägemine
annaabi.ee 
