ning võimas. Selleks, et kasukas oleks kogu aeg mõnusalt www.elu24.ee/?id=13558 4 pehme, tuleb seda pidevalt kareda keele ja käppadega sugeda. Pikk saba on abiks jooksmisel (aitab tasakaalu hoida) ja saagi kallale sööstmisel. Kaslased toetavad käies maha üksnes varbad, (nad on varvulkõndijad). Suured kõrvad tabavad ka väga nõrku helisid. Kaslased on kõige enam lihatoiduga kohastunud imetajad. Evolutsiooni käigus on neist saanud suurepärase kuulmise ja nägemisega ideaalsed kiskjalised, lihatoidulised loomad (karnivoorid). Saakloomade püüdmisel ja kinnihoidmisel olulist tähtsust omavad küünised on kõverad, nõelteravad ja sissetõmmatavad. Seetõttu ei murdu nad jooksmise ajal ära. Tallad ja käpamõhnad on kaetud karvadega, mis muudab loomade liikumise hääletuks.
800 000 aasta eest praeguses Hispaanias. Euroopas seostatakse temaga vanema kiviaja esimest perioodi, nn. Acheuli kultuuri. ( Võimeline kiiresti jooksma, kõvasti pingutama kõrvetava päikese all nagu tänapäeva masaid. Kõnevõime oli tal, luustiku järgi otsustades, tagasihoidlik. Aga ta kasutas juba tuld (pole teada, kas oskas ka ise lõket süüdata) nii jahiks suurulukitele kui liha ja taimtoidu küpsetamiseks. Lihatoit tuli ajutegevusele kasuks. Oletatakse, et koos kodukoldega ja lihatoiduga suurenes perekonna ühtekuuluvus. Et emad ja lapsed süüa saaksid, pidid isad jahisaaki koju vedama. Et noored naised rohkem sünnitada saaksid, pikenes vanade naiste eluiga pärast klimakteeriumi – tekkis vanaemade seisus.) 143. Homo neanderthalensis : kus ja millal elas, mida saavutas? Ulatuslikema, Rissi ehk Dnepri jäätumise ajaks (umbes veerand miljoni aasta eest) eristus Euroopas ja LääneAasias (mitte Aafrikas!) uus, külmale kliimale eriti kohastunud liik Homo neanderthalensis
puhul tekib samuti rohkesti gaasi, kuid lihaskude ei ole kaasa haaratud. Pole nii fataalne kui gaasgangreen. Mikroobid levivad fastsiaid pidi, tekitades mäda ja kudede destruktsiooni. § Klostridiaalne toidumürgistus. Toidumürgistus, tekitatud enterotoksiini poolt 6-18 t peale C. perfringens'iga kontamineeritud toidu söömist, kujutab endast iseeneslikult mööduva vesise roojaga ja kõhukrampidega diarröad. Põhjustajaks on 80% juhtudest C. perfringens A serotüüp, mille eosed enamasti lihatoiduga organismi sattunult hakkavad arenema vegetatiivseteks vormideks, mis tekitavad enterotoksiine. Ravi ja profülaktika § Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum. § Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. Clostridiume difficile C. difficile avastati 1930. a
annaabi.ee 
