umbes 500 kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Ujumine on aeroobne treening - tavaliselt ujutakse pikka aega mõõdukal pulsil ning anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal
kuni 800 kalorit, koormates seejuures pea kõiki suuremaid lihasgruppe, näiteks ka kaelalihaseid. Ujumine meenutab paljuski jooksmist, kuid vigastuse tekkimise oht on vees oluliselt väiksem, kuna liigestele-lihastele ei lange nii suurt koormust, nagu näiteks aeroobikat või jõusaalitreeningut harrastades. Samuti on ujumisel terapeutiline ja stressivastane mõju, masseerides keha, lõdvestades lihaspingeid ning stimuleerides veresoonkonna tööd. Ujumine mõjub hästi ka lihasvastupidavusele, üleüldisele rühile, annab hea painduvuse, kuna vesi voolib lihaseid. Seetõttu tasuks alati peale trenni veel lisaks venitusharjutusi teha. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 korda, optimaalne aga 3 korda nädalas ujumas käia. Ujumine on sobiv ka vigastustest taastumisel. Paraku pole mitte iga ujumistehnika tervisetreeninguks sobiv. Ujumine sobib igale vanusele
olulisem, ulatuslik mehhaaniline antisklerootiline efekt. (Noormets 1999: 11) 3. Jõuharjutustest saadav spetsiifiline kasu Peamine jõuharjutuste efekt on lihaste jõu ja ümbermõõdu suurendamine. Kuid jõutreening mõjutab ka luid, sidemeid, kõõluseid ja südameveresoonkonda. Regulaarne jõuharjutuste sooritamine aitab ära hoida mitmesuguste vigastuste teket ja haigusi. Lisaks lihasjõule, lihasmassile, lihasvastupidavusele ja südameveresoonkonnale on jõuharjutustest kasu ka teistele teguritele, mida järgnevalt vaatleme. Liigeste liikuvus. On väidetud, et jõuharjutused vähendavad liigeste liikuvust, kuid paljud uurimused näitavad hoopis vastupidist. Õigesti sooritatud jõuharjutused suurendavad nii lihaste jõudu kui liigeste liikuvust, see on saavutatav sobiva treeninguga. Kehakoostis. Kehakoostis näitab keha rasvkoe ja lihaskoe suhtelist kogust. Üldjuhul arvatakse, et
Jalad peaks minema sügavusele nii et nad oleks põlve kohat 90 kraadi . Raskus peaks olema kangiga õlgadel ning raskust määrab iga sportlane ise oma võimete järgi. Kükke tuleks tehs 20 korda ning 3-4 seeriat. Kükid raskusega hoiavad jala lihased pinges ning treenivad nende taluvust pinge eest mida jalg sporti tehes saab. Kui jalalihas ei ole vastupidav siis võivad tulle kergesti vigastused nagu lihaserebendid ning lihasevenitused. Kindlasti tulevad lihasvastupidavusele kasuks ka kõhulistele ning kätele tehtavad harjutused. Nende treenimiseks on parim teha laialdaselt levinud harjutusi istessetõuse ning kätekõverdusi. Istessetõus peab väljanägema nii , et jalad on õhus ning 90 kraadi ning selg tõuseb maast üles kuskil 30-40 kraadi . Harjutuse käigus ei tohiks selga kordagu lõpuni maha lasta, sest siis on kõhulihased koguaeg pinges ning nad treenivad sellega lihaspinge vastupidavust ning üle üldiselt rohkem lihast
annaabi.ee 
