Annaks ka 6, kuid valgud ei lagune täielikult. Imetajates moodustub kusiaine e. karbamiid e. uurea. Valkude liigkasutamine on tervisele ohtlik. Valkude arvelt tuleks katta 15 % kega ööpäevasest energiatarbimisest . Valgu liigtarbimine kahjustab maksa ja neerusid. Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon
Antikehad seovad endaga kindla singaalmolekuli- antigeeni. Eantikehaga kokku puutudes seondub antikeha sellega niing takistab sissetungja elutegevust. *Organismi reglulaatorid – Osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats ja insuliin. Kõhunäärmes toodetav insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust, muutes toidu seedmise tulemusena verre kogunenud glükoosi varuaineks glükogeeniks ja avades glükoosimolekulidele tee lihasrakkudesse. *Liikumine- Täitedetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise võime. Valgud liigutavad ka organelle raku sees. Näiteks jagunevas rakus on just valguliste kääviniitide ülesandeks kahekordistunud kromosoomide lahutamine raku poolsustele. *Energia - Valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagnudamine energia saamise eesmärgil algab alles siis kui ülejäänud energia varud on ammendunud. *Varuaine- Valke kasutavad toiduks arenevad organismid. Munavalge valk
d. retseptorid - rakumembraanis esineb lisaks transpordivalkudele ka retseptorvalke, mis vahendavad infot raku ja väliskeskkonna vahel e. kaitse - kaitseks võõraste orgaaniliste ühendite vastu moodustavad veres kaitsevalgud f. organismi regulaatorid - osa hormoonidest on valgud, nagu näiteks kasvuhormoon, mida toodab ajuripats, ja insuliin g. liikumine - lihasrakud on valdavalt täidetud lihasvalkudega, millel on kokkutõmbumise- ehk kontraktsioonivõime h. energia - valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul i. varuaine - valke kasutavad toiduks arenevad organismid 32. Tead mõisteid a. nukleiinhapped - nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid; nukleiinhapete hulka kuuluvad DNA ja RNA. b
c) madude mürgid - Kesknärvisüsteem (kobra), punaste vereliblede hävitamine (rästik). 3. Detoksikatsiooni funktsioon - vastumürkidena toimivad valgud. Valke ' kasutatakse kui : a)on raskmetallimürgitus. (aitab : toores munavalge ja piim) b)Alkaloidid. Valgud seovad mõningaid alkaloide(kofeiin) 4. Varuaineline - N: Munavalge 10-12% valku. N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN). N3: Seemnete varuvalgud(sojauba 40%). Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. 5. Kaitsefunktsioon : a)AKTIIVNE - Antikehad(tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik).
annaabi.ee 
