asetsevate ja tahapoole suunduvate roietega rinda. Lihaloomadel on lai, sügav, tünjas, hästi lihastunud rind.Ka kiirushobustel on üsna sügav, lai ja hästi lihastunud rind. Puuduseks on kõigi jaoks eriti kitsas ja lame rind. 2.6 Selg Selg on turja ja lande vaheline osa, mis toetub 7-13 rinnalülile. Selga hinnatakse seljajoone sirguse, laiuse ja lihastiku järgi. Kõikidel loomadel peetakse heaks, laia suhteliselt sirget, hea lihastusega selga, sest koos landega moodustab see silla ees- ja tagakehaosade vahel, mille tugevusest oleneb looma konstitutsiooni tugevus. Selja hea lihastuse korral saadakse tapaloomadelt väärtuslikku liha. 7 2.7 Lanne Lanne ehk nimme on selja ja laudja vaheline kehaosa, mis toetub selgroo kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega
Süstemaatiline maatõu aretus algas 1910.a Kui 19.sajandi lõpul moodustasid maakarja veised 27% kogu veiste üldarvust, siis täna on see vaid 0,4% ehk ca 600 isendit. Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 4701 kg (r-4,64%, 218 kg; v 3.42%, 161 kg. 13. Eestis aretatavad lihaveisetõud ja lihaveiste erinevus piimatõugudest Lihaveised on koheva konstitutsiooniga, hea lihastusega ning aeglase (flegmaatilise) närvisüsteemi tüübiga. Piimatoodang on lihaveistel väike ja kogu piim kulub vasika üleskasvatamisele. Herefordi: tõug on vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Inglismaal Herefordshire krahvkonnas. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Neid märgiseid pärandavad herefordid ka ristamisel järglastele. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid
on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2002.a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a. Piemont – pole probleeme poegimisega, nudid. Simmental – sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasugustes klimaatilistes tingimustes. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2003.a. Aubrak – hea lihastusega, keskmise suurusega, kasutavad hästi rohusöötasid, arenevad ja kasvavad keerulistes tingimustes. Šoti mägiveis – vanim tõug maailmas. Väike tõug, kasvukiirus aeglane, pikad laialiasetsevad sarved. Väga maitsev liha. 5 Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1
3.1.2.2. LIHATÕUD Lihatõugude mitmekesisus maailmas on suurem kui piimatõugudel. Mitmed tänapäeval tuntud lihaveistõud olid vanal ajal tuntud rohkem veoloomadena. Tehnika arenguga minetasid veised veoloomadena oma tähtsuse ning paljud tõud hävisid. Üha enam suurenes nõudlus veiseliha järele ning suuremat tähelepanu hakati pöörama lihaveiste aretusele. Lihaveised on koheva konstitutsiooniga, hea lihastusega ning aeglase (flegmaatilise) närvisüsteemi tüübiga. Piimatoodang on lihaveistel väike ja kogu piim kulub vasika üleskasvatamisele. Eestis on lihaveiste kasvatamine olnud tagasihoidlik, sest piiravaks on madal veiseliha hind, mis omakorda sõltub söötade hinnast. Seepärast on lihaveised levinud enamasti sooja kliimaga piirkondades, kus veiseid saab karjatada aastaringselt, mis omakorda võimaldab vähendada kulutusi söödale. Karmima
annaabi.ee 
