Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse
Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM Lainena väikese läbimõõduga, müeliinikihita närvikiududes, lihastes
0 ISOMEETRILINE KONTRAKTSIOON Jõud ilma liikumiseta. Nt hoiad kangi enda ees õhus paigal või lükkad liikumatut objekti. Elastsed elemendid (kõõlused, sidekude lihaskiudude vahel, tsütoskeleti valgud müofibrillide vahel) venivad- tänu sellele saab üldse toimuda isomeetriline kontraktsioon, see võimaldab lihaskiududel jääda sama pikaks, kuigi sarkomeerid lühenevad. Kui elastsed elemendid on välja venitatud ja jõud vastab raskusele, toimub isotooniline kontraktsioon ja raskus tõstetakse üles. Kui koormus on võrdne maksimaalse isomeetrilise jõuga või lihas lüheneb koormuseta- töö on 0, sest lihastöö A= f * d ja sellistel juhtudel on üks komponentidest 0, seega kogu töö on 0. ISOTOONILINE KONTRAKTSIOON Lihase lühenemine konstantse pinge või koormuse juures. Nt raskuse tõstmine
aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. - Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. - Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. - Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal. ERUTUSE LEVIKU MEHHANISM
annaabi.ee 
