Valgulised ensüümid koosnevad aminohappejääkidest ja nende süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Ensüümidele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus. Valdav enamik taimede, loomaliikide, bakterite, viiruste ja protistide füsioloogilistest nähtustest on allutatud ensümaatilisele kontrollile. Aminohapped on “ehitusblokkideks” proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine), on sõltuvuses aminohapetest. Pole ime, et aminohapetest on saanud üks kuumemaid toidulisasid kulturistide ringkonnas. Aminohappe valem H2N - CH(R) - COOH
Jalaluud kasvavad kiiremini kui käed ja kere, seepärast ongi 5-12 aastane laps nn. pikajalgne. Esimene jäävhammas lapse näos tundub suur, kuid pealuud, eriti lõualuu ja lõug kasvavad, laienevad ja kohanevad jäävhammaste järgi. Poiste ja tüdrukute kehad erinevad füüsiliste omaduste poolest, kuid tüdrukutel ilmub rohkem keharasva ja nende kehad muutuvad ümaramaks ja reljeefsemaks, siis poiste kehad muutuvad lihaselisemaks. Lihaskasv muudab poiste motoorsed oskused paremaks viskamises ja löömises. Tüdrukutel on parem koordinatsioon ja nad on osavamad käsitöös. Seepärast on ka tüdrukute käekiri ilusam. Tüdrukud on vilunumad oskustes, mis nõuavad tasakaalu ja väledust. Paljud laste arenguspetsialistid arvavad, et sugutüüpide erinevused ei ole defineeritud niipalju füüsilistest aspektidest nagu arvati varemalt. Suurema füüsilise vastupidavusega lapsed on võimelised selgeks õppima
rakendama kõik energiavarud ellujäämise eesmärgil või kehaline töö on väga suure energia kuluga nagu erinevad vastupidavusalad. Näiteks, kui läbitakse triatloni, siis võetakse appi valkudest saadav energia, nendest saadav energia võib olla 15-18% 3.2 Toiduvalgud ja nende omastamine Seedides lõhutakse valgud aminohapeteks, mida hiljem kasutatakse uute valkude sünteesimiseks. Sportlane vajab 1,2-1,7 grammi valku kilogrammi kohta ning kui eesmärgiks on lihaskasv siis kuni 3 g/kg. Mõningaid aminohappeid on inimese keha suuteline ise sünteesima. Kuid enim vajab keha neid aminohappeid, mida ei ole keha suuteline ise valmistama. Toiduvalgu kvaliteeti näitab selle biokeemiline väärtus. See tähendab, kas toidus sisalduv valk on täisväärtuslik või mitte. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki mitte sünteesitavaid aminohappeid. Täisväärtuslikud toiduained on näiteks liha, kala, piim, munad. 3.3 Treening ja valguvajadus
ajufunktsioonidele. Kreatiinmonohüdraat- kõige tavalisem ja lihtsaim saadav kretiini vorm. Vadakuvalgu hüdrolüsaat- kõige puhtam valguühend, ehk pupiidühend. Suhteliselt lühikese ahelaga aminohapete moodustised. Sisuliselt on tegu pulbrilise aminohappekompleksiga. Aminohapped- on "ehitusblokkideks" proteiinidele ning lihaskoele. Kõik füüsilised protsessid, mis spordiga seotud (energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine), on sõltuvuses aminohapetest. KOKKUVÕTE Meie igapäevases toidus ei ole nii palju valku ja muid aineid mis inimesele oleks vaja. Nende ainete saamiseks mõtlesid inimsed välja toidulisandid. Toidulisandeid kasutatakse eelkõige spordis abivahendina toidu kõrval, et tõsta oma tulemusi või suurendada lihasmassi. Populaarsemad toidulisandid on kreatiin ja proteiin. Kreatiin on aine mis varustab lihaseid energiaga
annaabi.ee 
