- Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8) Kui pikk on organismi kohanemisvõime ühele treeningkavale? - 4-8 nädalat (vastavalt inimtüübile: koleerik 4 nädalat; flegmaatik 8 nädalat) 9) Nimetage atleetvõimleja kolm peamist eesmärki. - Tippu pürgiv, harrastav ja raviv-taastav 10) Nimetage ühele lihasgrupile sooritatav üks baas- ja üks formeeruv harjutus. - Rinnalihased: B rinnalt surumine, F käsikutega lendlemine Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus)
saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus. Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade harjutuste pidevast kordamisest. Üldkehalist treeningut saab sooritada ilma abivahenditeta ning sobib seetõttu väga hästi koduseks treeninguks. Kui tihti sooritada üldkehalist treeningut? Soovitavalt 2-3 korda nädalas, kuid ka ühest korrast nädalas on kasu. Oleneb väga
Igat harjutust soorita 30-45 sekundit, seejärel liigu järgmise harjutuse juurde. Harjutuste vahel puhkepause ei ole. Pärast kõikide harjutuste tegemist puhka 1-2 minutit. Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3. hüpped üles, käte hoie korraks põlvede ümbert- üles hüpe ja alla tulles kükkis asend ja kätega hoiad põlvedest kinni. 4. sulghüpped käed ülal 5. hüpped üles, jalad ette- üles hüpe, hüppe ajal lükkad jalad ette nii kürgele kui saad 6
- liikuvuse suurendamine on kestev protsess ja harjutusi tuleb teha regulaarselt. · enne venitusharjutuste sooritamist tuleks teha kerge eelsoojendus (jooks või mõni muu tsükliline tegevus). · venitamisel vältida järske liigutusi; · venitusasendi sissevõtmisel kulutada 23 sekundit, seejärel hoida asendit 710 sekundit, asendist tuleb välja tulla aeglaselt; · venitusel intensiivsus ei tohiks minna nii kaugele, et tuntakse valu; · alguses teha üks kordus iga harjutust igale lihasgrupile; · pikendada asendi hoidmise aega järk-järgult 2030 sekundini; · soovitatav on teha venitusharjutusi kohe pärast treeningut, sellega vähendatakse lihase valulikkust; · sooritades venitusharjutusi 12 korda nädalas, säilib painduvuse tase; · sooritades venitusharjutusi 3 korda nädalas, võib loota painduvuse suurenemisele; · selja alaosa ja reielihaseid peaks venitama iga päev; · pärast venitusharjutuste sooritamist teha vereringe kiirendamiseks tsüklilisi harjutusi (kerge
10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistes suundades on liikumine vaba. Samas avaldatakse survet lihasgrupile, vältimaks selle maksimaalse kontraktsiooni (võttes ära osa koormusest). Teipimise eesmärgid: · Vältida liigutuste sellist ulatust, mis võiks põhjustada mingi koestruktuuri ülevenitust ja traumat; · Toetada jäset teip moodustab justkui kunstliku nahapealsete sidemete süsteemi; · Avaldades survet lihasgrupile, vältida selle maksimaalset kontraktsiooni, võttes ära osa koormusest. Teipimist kasutatakse nii profülaktikaks kui ka raviks. Näiteks kasutatakse profülaktilist
võistlust hõõruda jäätükiga, asetada peale külmkott jne. Teipimise põhialused. Teipimine on meetod, mis lubab sportlasel treenima asuda enne kui vigastus on paranenud või on oht uuele vigastusele. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistel suundades on liikumine vaba. Teipimise eesmärgid. 1. Vältida sellist liigutuste ulatust, mis põhjustab mingi koestruktuuri ülevenitust traumat. 2. Toetada jäset. 3. Avaldades survet lihasgrupile, väldib selle kontraktsiooni, võttes ära osa koormusest. Teipi kasutatakse profülaktikaks. Koormustesti teostatakse 1. Südame- veresoonkonna varjatud haiguste avastamiseks.2.Koormusastma sümptomite provotseerimiseks.3. töövõime hindamiseks.4. taastumisprotsessi hindamiseks. Tingimused koormustesti läbiviimiseks 1.esmane tervisekontroll peaks olema 4-8 nädalat enne treeningute alustamist siis jääks on aega avastatud tervisehäirete korral lisauuringuteks.2
annaabi.ee 
