üllatada. Just treeneril lasub ülesanne õpetada oma hoolealusele teatud oskuse põhitõdesid, samuti ka viise, kuidas oma keha riskiolukordadest (kui vastav element ei tule õigesti välja) ilma suurema vigastuseta välja tuua. Võimlejal peab aga olema täielik ülevaade oma keha ning kehaosade asendist, et vältida potentsiaalseid vigastusi. Samuti peab alati soojendust tegema. Vastasel korral võivad tekkida väga tõsised lihasevenitused. Mitte kõik vigastused pole ainult füüsilised, vaid on ka vaimseid. Iluvõimlejad peavad vormi saavutamiseks ning hoidmiseks konstantselt pingutama ning head tööd tegema, kuid mõnikord kasvab koormus liiga suureks ning võimleja närvid ei pea pingele vastu. Samuti mängivad suurt rolli treenerid, kes tihtipeale oma kommentaaridega sportlase murduma panevad. Treenerid rõhuvad sellele, et nende õpilased on liialt paksud, rasvunud, ei oska
Jalgdaele saab teha lihaspinge vastupidavust tehes raskusega kükke. Jalad peaks minema sügavusele nii et nad oleks põlve kohat 90 kraadi . Raskus peaks olema kangiga õlgadel ning raskust määrab iga sportlane ise oma võimete järgi. Kükke tuleks tehs 20 korda ning 3-4 seeriat. Kükid raskusega hoiavad jala lihased pinges ning treenivad nende taluvust pinge eest mida jalg sporti tehes saab. Kui jalalihas ei ole vastupidav siis võivad tulle kergesti vigastused nagu lihaserebendid ning lihasevenitused. Kindlasti tulevad lihasvastupidavusele kasuks ka kõhulistele ning kätele tehtavad harjutused. Nende treenimiseks on parim teha laialdaselt levinud harjutusi istessetõuse ning kätekõverdusi. Istessetõus peab väljanägema nii , et jalad on õhus ning 90 kraadi ning selg tõuseb maast üles kuskil 30-40 kraadi . Harjutuse käigus ei tohiks selga kordagu lõpuni maha lasta, sest siis on kõhulihased koguaeg pinges ning nad treenivad sellega lihaspinge
vaid selleks, et närvisüsteem saaks oma ”normaalses” olekus olla. Inimene võib isegi pool aastat joomata olla, kuid kohe kui ta ühe klaasikese võtab, siis väljub tarbimini kontrolli alt. (Libertas, 2017) 1.3.4. Haiguse üldised sümptomid Füüsilised probleemid: • Tugev sõltuvuse sündroom, vajadus psühhotroopse aine järele; 13 • Vigastused, luumurrud, lihasevenitused jms; • Probleemid seedetraktiga, söögitoru põletikud, diabeet, vähk; • Probleemid nahaga, lööbed; • Kõrge vererõhk, südame rütmihäired, krambid, abitaminoos; • Kosmeetilised probleemid välimusega, tursed; • Närvilisus, pidev erutusseisund; • Mälu nõrgenemine ja muud ajukahjustused. Psüühilised probleemid: • Depressioon • Paanikahäired
annaabi.ee 
