homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades.
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine. Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades.
EEG-s valdavad rütmid. Normaalse, aktiivse virgeseisundi korral domineerib inimese ajus beetarütm. 3.1. Une faasid 1. Vaikne uni Une- eelne ärkveloleku faas Tunnused: lihased lõtvuvad, silmad suletud, hingamine ja südame löögisagedus aeglustunud, kehatemperatuur langeb. EEG-s domineerib alfarütm (a -rütm 8 - 13 Hz, keskmiselt 10 Hz). Une 1. faas - suikumine Tunnused: teadvustatavad reaktsioonid stiimuleile alanenud, aju aktiivsus ebaregulaarsem, lihasaktiivsus säilinud, silmade aeglased, rulluvad liigutused. Teetarütm (J -rütm 4 - 7 Hz, keskmiselt 6 Hz). 2. faas - pindmine ja kerge uni Tunnused: jätkuv lihaste lõtvumine, hingamise ja südame löögisageduse aeglustumine, aju elektriline aktiivsus suurema amplituudiga, regulaarsem ja sünkroonsem. Teetarütm (J -rütm 4 - 7 Hz, keskmiselt 6 Hz), aeg-ajalt ilmuvad unespindlid ehk © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
