LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE Liha koostisosade koguhulgast moodustavad valgud kuni 20%. Lihavalkudes on meile vajalikud asendamatud amiohapped sobivas vahekorras.
Samuti sunnib see arvestama pisimagi metsa-, vee- või murakahaldjaga.lisaks mõjutavad neenetsite elu mitmesugused võimsad taeva- ja allilmajumalad ning surnud inimeste vaimud. Head läbisaamist kõigi üleloomulike jõududega on vaja inimese enda huvides. Häid suhteid jumalustega saab kindlustada õige käitumise- näiteks tabudest kinnipidamise ja ohverdamise abil. Neenetsite ohvriloom on põhjapõder. Tegelikult tähendab ka tavaline lihalooma tapmine omamoodi ohverdamist: loomale pnnakse ümber kaela nöörist silmus, mille otstest tõmmates suudab kaks meest põhjapõdra mõne minutiga ära kägistada. Sealjuures peab põdra pea alati vaatama päikese suunas ning tihti tehakse loomaga ühe koha peal päikese liikumise suunas kolm tiiru. Neenetsid ise seletavad sellist käitumist oma tähtsaima jumala ' i meelespidamisega. , kes 18
Taimesööjate ja kõikesööjate seas on palju liike (näiteks koaalad), kes on oma taime-eelistustes nii kitsapiirilised, et ei sobi põllumajandusloomaks. Kasvukiirus. Et kodulooma oleks mõtet pidada, peab ta kiiresti kasvama. Vangistuses paljunemine. Näiteks gepard ja Andide ulukkaamellane vikunja vangistuses ei paljune. Iseloom. (Põhiliselt) taimetoidulisest grislist saaks suurepärase lihalooma, kui ta poleks nii tige. Samal põhjusel ei sobi koduloomaks Aafrika pühvel, onager (Põhja-Aafrika ulukeesel) ja sebra. Kalduvus paanikaks. Näiteks gasellid on väga närvilised, perutavad, tormavad pimesi vastu seina, suudavad hüpata ligemale 9 meetri kõrgusele ja joosta kiirusega 80 kilomeetrit tunnis. Sotsiaalne struktuur
annaabi.ee 
