1) Veisekasvatuse olukord Eestis (veiste ja lehmade arvukus, karjade suurus, veisekasvatuse suunad) Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele, veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2010. aasta seisuga oli Eestis ligi 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. seisuga 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676,1 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25,2 tuh tonni. Aastatel 2005-2009 ehitati või rekonstrueeriti 144 piimakarjafarmi kokku üle 46 tuh lehmakohaga. Kaheteistkümne registrisse kantud lihaveisetõu nimistus oli kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid - 9 216, järgnesid herefordid - 8 538 ja limusiinid - 7 897. 2) Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu.
lamamiseks ja 2,5 m2 jalutusalal. Ühe talle kohta on nõutav 0,35 m2 põrandapinda laudas ja 0,5 m2 jalutusalal. Uttede poegimised toimuvad rühmasulgudes. Veisekasvatus Veisekasvatuse olukord Eestis. Veiste arv pidevalt vähenenud. 2010. aastal 240 tuhat veist. Neist 200 tuhat piimaveist, kellest omakorda piimalehmi oli 96,7 tuhat. Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli 2010 a. 40,5 tuhat, kellest lihalehmi oli 12,5 tuhat. Suunad: Piima- ja veiseliha. Piima toodeti 2009. aastal 676 tuh tonni. Veiseliha toodeti 2009. aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati
Piima annavad lehmad maailma kogutoodangust 85 %. Elaniku kohta 80,5 kg aastas. Veise liha süüakse maailmas inimese kohta 9 kg päevas. 43 % piima kogutoodangust tuleb Euroopast ja 40 % kogu lihatoodangust tuleb Aasiast. 3. Veisekasvatus Euroopa Liidus (2009) Prantsusmaal on kõige rohkem veiseid (19 199 000), Saksamaal (12 987 000) ja piimalehmi kõige rohkem Saksamaal (4 169 000). Eestis on veiseid 235 000 ja piimalehmi 96 000. 2005. aasta andmete järgi oli Eestis lihalehmi 10 000. 2005.aasta andmete järgi on kõike rohkem lihalehmi Prantsusmaal, 4 029 000. (2009) Piima kg on kõige suurem Taanis 8 438 000 kg, Rootsis 8 248 000 kg, Ungaris 8 150 000 kg, Soomes 8 128 000 kg ja Eestis 7 136 000 kg. 4. Veisekasvatuse areng Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886
annaabi.ee 
