nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel aastal hallitama).Üks leib pandi hoiule ning anti karjalaskepäeval loomadele,et nad terved ja kurja silma eest kaitstud oleksid.Mitmel pool oli kombeks leivatükke kaussi murda,lihaleent peale valada ja siis seda nn rasvaleiba süüa.Lõuna-Eestis küpsetati odrajahust karaskit,sepikut .Võrumaal ka väikesi kakukesi ,Ida-Eestis nisu-,odra sõi kaerajahust pliine.Tänapäeval küpsetatakse nisujahust vastlakukkleid ,kusjuures retsepti kohaselt tuleb jahtunud kuklil pealt tükike koorikut lahti lõigata, lõikekoht vahukoorega katta ning koorik selle peale tõsta . Et peres ikka sealiha jätkuks ,pandi seajalad odrakruupide ja ubade või
Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise tööaega kulutada ning tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikusöögiks soojendati sageli eelmisel õhtul üle jäänud toitu, mille juurde anti ka muud kiiresti valmistatavat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikulaual oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti
Viimasel ajal on muutus seente kasutamine siiski üldisemaks. Hästi valmistatud seenetoidud on väga maitsvad nii argi-, kui pidulaual. Teraviljatoidud - kõige tavalisem toit nädala söögikordades oli kas õhtul või hommikul tanguleem. See keedeti veega, millele keetmise lõpul lisati piima vastavalt perenaise heldusele. Mõnel pool pandi juurde ka natuke rasva või võid. Tanguleent söödi leivaga, kõrvale võeti silku. Keedeti ka oa-, herne- ja läätseleent, samuti kapsa-, kala- ja lihaleent. Üsna tihti keedeti körti -- jahusuppi, s. o. ühtlast poolpaksu keedust. Jahukördi segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre
Viimasel ajal on muutus seente kasutamine siiski üldisemaks. Hästi valmistatud seenetoidud on väga maitsvad nii argi-, kui pidulaual. Teraviljatoidud - kõige tavalisem toit nädala söögikordades oli kas õhtul või hommikul tanguleem. See keedeti veega, millele keetmise lõpul lisati piima vastavalt perenaise heldusele. Mõnel pool pandi juurde ka natuke rasva või võid. Tanguleent söödi leivaga, kõrvale võeti silku. Keedeti ka oa-, herne- ja läätseleent, samuti kapsa-, kala- ja lihaleent. Üsna tihti keedeti körti -- jahusuppi, s. o. ühtlast poolpaksu keedust. Jahukördi segamiseks käsutati mända ehk puupöörist. Kört keedeti vee sisse. Kui vesi kees, võeti matist vasaku käega jahu ja lasti sõrmede vahelt ühtlaselt vette, pöörates parema käega mända, et jahu ei läheks tükki. Puder oli paks, tihe toit, mida sai kamakana pihkugi võtta. Jahuputrudest keedeti üle terve Eesti kõige enam odrajahuputru. Pudrujahu oli jäme ja sõre
Hommikusöögiks soojendati sageli eelmisel õhtul üle jäänud toitu, mille juurde anti ka muud kiiresti valmistatavat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikulaual oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale võeti silku, jõukamas peres pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka 6 oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi
Söödi leiba, silku ja hapupiima. Õhtusöök oli kõige tähtsam söögikord. Selleks võis olla puder või supp. Väga levinud toit oli tanguleem. Seda soojendati ka järgmisel hommikul. Tanguleent söödi leivaga, kõrvale võeti silku. Rikkamates peredes pandi juurde ka veidi rasva või võid. Keedeti ka oa-, herne- või läätsesuppi. Samuti tehti käki-, kapsa- ja lihaleent. Foto lk. 150 – 10.3. Ahjus keedetud oasupp Foto 10.4. Ahjus keedetud oasupp Põhja- ja Lääne-Eestis olid omad kombed: Kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti tavaliselt putru. Tangupuder oli seal ka piduroaks. 280 Neljapäeva ja pühapäeva õhtul keedeti lihasuppe. Kõige levinum oli hapukapsasupp
annaabi.ee 
