- Glükoosivarude kahanemisel alla teatud piiri tekib hüpoglükeemia (rahvaspordiüritus, millel osaleb treenimata inimene - Glükoosi anaeroobsel ainevahetusel moodustub piimhape, mis põhjustab lihastes piimhappemürgitust Piimhappemürgitust saab ära hoida: - Lihased ei tohi sattuda anaeroobsesse tsooni - Piimhappe olemasolu korral venitada, masseerida Piimhappega seonduvad ka teised lihasmuutused: - Laiba surmakangestus - Analoogne protsess leiab aset ka tapaärgselt looma lihakehades ehk rümpades Rasvade energeetiline potentsiaal: Plussid: - Kõige energiarikkamate toitainetega - Rasvu on hea säilitada, sest nad võtavad vähe ruumi - Tänu väiksele eritihedusele mõjutavad vähe kehamassi - Energeetilised varud on praktiliselt ammendamatud kehalise töö korral - Väheintensiivsel kestval aeroobsel tööl soodne energiaallikas - Ainevahetuses moodustub rohkem vett võrreldes süsivesikute ja valkudega Miinused:
Pika aja jooksul stressis olevatel sigadel ammenduvad gükogeenivarud ning nende taptapmise järel langeb lihaste pH aeglaselt ja vähe. Sama juhtub ka siis, kui pikka aega kestnud transpordi järel sea kohe tapetakse. Saadav liha on tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistentsiga (DFD-liha). Et liha pH jääb kõrgeks (6,8-7,0), siis on selles sooduskeskkond mikroorganismide kasvuks ning liha rikneb kiiresti. Stressitundlike sigade lihakehades toimub kiire glükogeeni lagunemine piimhappeks ja liha pH langeb mõne tunniga alla 5,3. Suurest happesusest tingituna toimub lihaskoes valgu denatureerumine, mistõttu lihavalgud kaotavad veesidumisvõime. Kaob liha loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks vesiseks (PSE-liha). Selline liha kaotab oma mahlakuse, suurenevad jahutuskaod Sealiha kvaliteeti mõjutavad tegurid · Tapaeelsed tegurid 1. Stress 2. Geneetilised tegurid (tõug, liin, kult jt.) 3
viljakusega. Teises etapis ristatakse saadud F1 uttesid puhtatõuliste lihatõugu jääradega ( eesti tumedapealise tõupuhul suffolki või oksfordauni jääraga, eesti valgepealise tõu puhul kas tekseli või dorsetitõugu jääraga). Nii saadakse heade lihavormidega lihatalled, kelle genotüübis on 50 % ulatuses lihalambatõu geenid ja see tagab nendel hea lihakehade kvaliteedi ja suurema tailiha sisalduse lihakehades. Lihatallesid kasvatatakse 42-45 kg raskusteks, et siis neid lihaks realiseerida. Sellise kolme tõu vahelise ristamise puhul saadakse ute kohta palju, heade lihavormidega ristandtallesid ning see võimaldab oluliselt tõsta lambakasvatuse kasumeid. Järelikult on vajalik kvaliteetsema lambaliha saamiseks kasvatada aretuskarjades puhtatõulisi lihalambatõuge, et sealt oleks võimalik müüa tootmiskarjadesse kõrge aretusväärtusega puhtatõulisi jäärasid.
annaabi.ee 
