Tänapäeval ulatub uraani tarbimine ca. 68000 t/A. Lähiaastatel on oodata aastase tarbimise kasvu. Veerand uraani varudest on Austraalias. 9. Puit. Puidu varud. Puidust saadava kütuse liigid. Omadused. Kasutamine. · Puit on puittaimede tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Puit sisaldab ka tõrva, vaiku ja fenoole. 10. Turvas. Varud. Turbast saadavate kütuste liigid. Omadused. Kasutamine. · Turvas on geoloogilise vanuse järgi reastatava loodusliku söe kõige noorem liik, mis on tekkinud sootaimede jäänuste mittetäielikul lagunemisel ja koos mineraalainetega ladestumisel niiskes ning õhuvaeses keskkonnas. Kogutoodang 1996 aastal oli ca 20 miljonit tonni, millest 20% Venemaal. Varude poolest n esikohal USA 13 miljardit
· Süsinik 50% · Hapnik 44% · Vesinik 6% · Lämmastik 0,1 % Samuti esineb puus mineraalseid aineid (tuhk), mida on 0,1 1,2% [1.] Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi, kuuse ja kasepuidu kuivaines on tselluloosi 40...45%, hemitselluloosi 25...40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24...33%, lehtpuudes 16...25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 66...75%, oksad, kännud ja koor 8 moodustavad 25...33%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest. Puidu biomassi kui taastuvat vaadeldakse tänapäeval stabiilse nii energiaallikana kui ka toorainena keemiatööstusele. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel(1996) kasutati
Puit Puit on puittaimede (puude, põõsaste) tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi-, kuuse- ja kasepuidu kuivaines on tselluloosi 40...45%, hemitselluloosi 25...40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24...33%, lehtpuudes 16...25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 59...69% (okaspuud), oksad, kännud ja koor moodustavad 31...41%. Puu biomassi jagunemine tüve, koore, okste ja lehtede (okaste) vahel sõltub suuresti puu liigist ja vanusest. Ülemaailmse energeetika nõukogu andmetel kasutati biomassi puiduna 1,9 mld m3 aastas, puidujäätmetena 300 mln m3 aastas. Euroopa Liidu riikides kaetakse keskmiselt 3,5% energiavajadusest biomassi arvelt, mõnedes maades on see näitaja aga tunduvalt kõrgem: 23%
annaabi.ee 
