Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitumenossed kivisöed on pehmemad, nende niiskuse sisaldus on suur, süsiniku sisaldus ja kütteväärtus madalam. Pruunsüsi on suure niiskuse- ja lendosade sisaldusega, kaotab õhu käes kiiresti mehhaanilise tugevuse ja kaldub
eelduseks on kestev liigniiskud, mis eeldab halvasti vettjuhtivat pinnast, kas savi, liivsavi või aleuriiti; Eesti suurimad sood on Lääne ja Kirde eestis. Suurim paksus on 16,7 m on leitud Haanja kõrgustikult. Turvas tekib kõige pindmises aereeritavas osa, mis madalsoodes 3-10 ja rabades 40-60 cm paksune. Kivisöe kujunemine – enamik kivisöest kujunes urbast. Turba ja kivisöe vahelist üleminekuvormi nimetatakse ligniidiks. Ta on turbast tihedam ja temas on rohkem süsinikku, kuid onveel näha taimejäänuseid.
Kivisöe lademed hakkasid moodustuma Devoni ajastul, suurim kivisöe tekkimine leidis aset Karboni ajastul umbes 350-280 miljonit aastat tagasi Põhjapoolkeral ja Karboni/Permi ajastul 350-225 miljonit aastat tagasi Lõunapoolkeral. Hilisem kivisöe tekkimine leidis aset Triase ajastust kuni Tertsiaari ajastuni (100-15 miljonit aastat tagasi maakera eri piirkondades nagu Põhja ja Lõuna-Ameerikas, Indoneesias ja Uus-Meremaal). Söe metamorfoos Kivisöe eelkäija, turvas, muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, mille süsiniku sisaldus on madalaim. Järgnevate miljonite aastate jooksul, temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul, toimusid ligniidis muutused, mille tulemusena tekkisid sub-bitumenossed kivisöed. Edasise temperatuuri ja rõhu mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (ing.k - bituminous coals) ja antratsiit. Neid nimetatakse ka kõvadeks kivisüteks (ing.k - hard coal).
suureneb ning koos sellega ka turba süsinikusisaldus (kuivas turbas kuni 55%). Sõltuvalt botaanilisest koostisest ja lagunemisastmest on turvas kollakaspruuni, pruuni või pruunikasmusta värvusega. Turba mattumine uute setete alla on eelduseks pruunsöe kujunemisele. Setete raskuse mõjul pressitakse turbast vesi suures osas välja. Samal ajal muutub ka erinevate biokeemiliste protsesside käigus orgaanilise aine koostis (suureneb süsinikusisaldus, kuni 75%) ning turvas muutub aeglaselt ligniidiks ehk pruunsöeks. Pruunsüsi on pruunikasmusta värvusega, milles võib veel esineda äratuntavaid taimejäänuseid. Kuna pruunsütt rõhub järjest paksenev setete kiht, muutub ligniit suurema rõhu ja ka kõrgema temperatuuri toimel veelgi süsinikurikkamaks (süsinikusisaldus kuni 93%) kivisöeks ehk bituminoosseks söeks. Kivisüsi on musta värvusega. Kuna söekihte surub ülalt järjest paksem setetekiht ja altpoolt mõjutab
annaabi.ee 
