Piirväärtusteoreemist tuleneb, et juhul kui ülekande-funktsioon omab võrdsel hulgal nulle ja poolusi, tekib alghetkel hüppekajas hüppe, s.o sisendisse antud hüppe kajastub hetkeliselt ka väljundis. Väiksema nullide arvu korral algab hüppekaja sujuvalt nullist. Hüppekaja algusosa kasv aeglustub alati siis, kui poolusi on märgatavalt rohkem kui nulle. Suure pooluste ülekaalu korra võib hüppekaja teatava ligikaudsusega esitada algavana nulltasemelt hiljem. Piirväärtusteoreemist selgub ka, et aja piiramatul kasvamisel läheneb hüppekaja konstantsele väärtusele, mida nimetatakse süsteemi staatiliseks ülekandeteguriks ja mis väljendub ülekandefunktsiooni polünoomide vabaliikmete suhtena. Siirdeolukorra kestuse määrab kõige aeglasemalt sumbuv eksponentne komponent. Hüppekaja algosa ligikaudne avaldis kehtib ajani, mis on märgatavalt väiksem kõige kiiremini muutuvast eksponendist. 2.6
informatsiooni süsteemi dünaamiliste omaduste kohta. Piirväärtusteoreemist tuleneb, et juhul kui ülekande-funktsioon omab võrdsel hulgal nulle ja poolusi, tekib alghetkel hüppekajas hüppe, s.o sisendisse antud hüppe kajastub hetkeliselt ka väljundis. Väiksema nullide arvu korral algab hüppekaja sujuvalt nullist. Hüppekaja algusosa kasv aeglustub alati siis, kui poolusi on märgatavalt rohkem kui nulle. Suure pooluste ülekaalu korra võib hüppekaja teatava ligikaudsusega esitada algavana nulltasemelt hiljem. Piirväärtusteoreemist selgub ka, et aja piiramatul kasvamisel läheneb hüppekaja konstantsele väärtusele, mida nimetatakse süsteemi staatiliseks ülekandeteguriks ja mis väljendub ülekandefunktsiooni polünoomide vabaliikmete suhtena. Siirdeolukorra kestuse määrab kõige aeglasemalt sumbuv eksponentne komponent. Hüppekaja algosa ligikaudne avaldis kehtib ajani, mis on märgatavalt väiksem kõige kiiremini muutuvast eksponendist.
muutus on juba küllalt märgatav (ületades näiteks mõõteriista tundetustsooni) vaadelda väljundsignaali käitumist kas aperioodilise või mõne muu lüli karakteristikuna. Niisuguse lihtsustusega asendame tegeliku automaat- reguleerimissüsteemi osa analüüsiks aperioodilise või mõne muu lüliga ja sellega koos esineva hilistumisega. Selleks, et hilistumine oleks alati enam-vähem ühesuguse ligikaudsusega määratud, tõmmatakse uuritavale siirdekarakteristikule puutuja läbi karakteristiku käänupunkti. Puutuja poolt ajateljel eraldatav lõik võetakse hilistusajaks . Ainet või potentsiaalset energiat salvestatavate elementide poolt põhjustatud hilistumist nimetatakse mahtuvuslikuks või inertseks hilistumiseks. Väljundsignaali hilistus võib esineda ka puhtal kujul, signaal hakkabki muutuma alles teatud aja möödudes sisendisse antud toimest (transportöör, pikad torujuhtmed jne.).