gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd ja oli suurem võimalus seda ka endale soetada. Maal ei käinud kaupmehed oma tooteid eriti palju müümas , seega ei teadnud maalased nii palju muu maailma käsitöödest. 5)Rae võimu piiras usna veidi vaid maaisandate esindav linnafoogt. See oli hea , sest muidu oleks rae võimul olnud inimesed , liigselt omakasu püüdma.
Ilm on Tartumaal sarnane Eesti keskmisega, ainult talved on veidi külmemad ja suved soojemad. Klimaatiliselt kuulub Tartu maakond Sise-Eesti mandrilise kliima valdkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, Tartus 4,8 kraadi. Kõige külmem kuu on veebruar (-6,6 kraadi), kõige soojem juuli (17,3 kraadi). 10. Siseveed ja nende kasutamine, kaitse Tartumaal on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Aga mõned allikad väidavad seda, et neid on saja ligigi. Neist suuremad ja tuntumad on muidugi Peipsi järv, Võrtsjärv, Koosa järv, Pangodi järv ja Saadjärv. Saadjärv on selle poolest kuulus, kuna see kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Selle sügavus on Emajõe lähe ning Võrtsjärv ligi 25meetrit. Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe.
õpetama. See oli väga keeruline, algul oli keel lausa paistes, aga Vootele oli karm õpetaja ja asi hakkas edenema. Leemet saab teada, et tema vanaisa tapsid raudmehed: raiusid jalad maha ja viskasid merre. Ka teine vanaisa sai surma sõjas raudmeestega. Vanaisal olid mürgihambad. Kui unustati ussisõnad, kadusid ka mürgihambad. Vanaisa sai kiviheitemasinaga pihta, muidu ei saanud raudmehed talle üldse ligigi, kohe salvas. Ja vanaisa mälestuseks pidigi L ussikeele selgeks saama. L proovis metsas ussisõnu, kõik mõistsid teda peale putukate. L oli siis 9- aastane ja sai tuttavaks rästik Intsuga. Ta päästis Intsu siili käest. Nood ei mõistnud enam ussisõnu ja Ints oleks hukka saanud. Ints kutsus L endale külla, tema isa on ussikuningas- suur madu kuldse krooniga. Koopas oli tuhandeid usse, kellega L vestles. Maod arvasid, et raudmehed on sama rumalad kui siilid. 5.peatükk
toimepanemine tõepoolest väheneb kurjategijale ei meeldi teha lisapingutusi. Kasvõi lukud ja trellid. Võib selgeid seoseid tuua ka milliste lukkude jne puhul on sissemurdmisi rohkem ja kus mitte. Raskendamise juurde läheb ka juurdepääsukontroll teatud piirkonnas juurdepääsu puhul suurendab vahelejäämise riski, siis tuleb teha täiendavaid jõupingutusi. Raskendamist saavutatakse ka liikluspiirangutega ei saa hästi ligigi. Samuti raskendamise eesmärgil toimuvad igasugused kontrollimehhanismid kuriteo toimepanemise vahendite üle relva registreerimise süsteem. Turvalindid, kaamerad jne. kaamerad turvaruumis turvafirma püüab kindlustada oma töötajate töödistsipliini, et need kasutaksid vaid lubatuid vahendeid. 2) Vahelejäämise riski suurendamine siin on hulk erinevaid võimalusi alates riiklikust järelevalvest (politseinik tänaval)