Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn
Sagedasemad ligamendid. 1.Õla piirkonna ligamendid – (abaluu ja rangluu ühendussidemetel ning liigeskapslil) iseloomulik valu teatud liigutustel. Esineb viske- ja heiteliigutusi tegeval sportlastel. 2.Põlveliigese piirkond – külgsideme valu on liigutustel, mis suruvad säärt reie suhtes väljapoole ja põlvekedra sidemel hüpetel, maandumisel hüppest ja äkilistel pidurdustel. 3.Hüppeliigese piirkonnas – võib kaasneda turse, kontrollida pöia biomehhaanilist olukorda. Ligamendi ravi algab põhjuse väljaselgitamisest. Põhjused: Lõpuni ravimata äge trauma; trauma tagajärjel muutunud biomehhaanika; krooniline ülekoormus. Ravi: põletikuvastased vahendid, lokaalsed süstid, kaitsvad ortoosid, teipimine. Tendiniit ja tenovaginiit, sagedasemad piirkonnad. Esinevad sagedamini luudele kinnituskohtade lähedal. Põhjus: ühekordne trauma või ülekoormus lihasele. Valu lihase pingutusel
Kui tegemist on liigeselähedase või intraartikulaarse murruga, siis niisugused harjutused põhjustavad ülemäärast pinget liigese antroposterioorses suunas, valu ning tegevus võib takistada normaalset luu kinnikasvamist. Lihase jõud luumurru piirkonnast nii distaalsel kui proksimaalsel ning nendest piirkondadest veelgi kaugemal, püsib nõrgana üsna pikka aega- kuni 2 aastat. Bullock- Saxton (1994) tõestas, et treenitud noorel mehel tõsise hüppeliigese lateraalse ligamendi venituse järel esinesid muutused proksimaalsete lihaste funktsioonides veel kaks aastat pärast vigastust. Seega, mida tõsisem on vigastus, seda suurem on risk pikaajalisteks probleemideks ning patsient peab olema sellest teadlik. Kõik lihaste tugevdamise harjutused või meetodid peaksid jääma luumurru paranemise sellese faasi, kus murd on stabiliseerunud, kuid kui lihasjõudu parandavaid harjutusi