nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 20. Saakloomade kaitsekohastumused. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus - näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe
nihkega kiskja populatsiooni tiheduse laine. 20. Saakloomade kaitsekohastumused. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Võime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kiskjate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kõva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö
18. Millised on saaklooma kohastumused kiskluse vastu? Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu?
41.Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1. Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad); 2. Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad); 3. Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju); 4. Varjevärvus – näha substraadi moodi välja; 5. Segadusvärvus – ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra; 6. Ehmatusvärvus – muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad; 7. Hoiatusvärvus – hoiatab mürgisuse eest. Mülleri mimikri – mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist.Bates’I mimikri – kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid; 8. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved; 9. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 42.Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. Keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed – astlad, okkad
annaabi.ee 
