· Miks on putukad edukas loomarühm? Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet.
Sammuti on neil suised haukamiseks või mahlade imemiseks. Enamikul liikidel võib tiibadel näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud
Vaegmoone esineb lutikalistel, sihktiivalistel, sarnastiivalistel, prussakalistel ja veel paljudel teistelgi putukatel. Neil on munast koorunud vastsed küll täiskasvanute sarnased, kuid hulga väiksemad, neil puuduvad tiivad ja suguelundid. Vastsed teevad läbi 5-6 kestumist ning saavad seejärel suguküpseks. Vaegmoonde puhul elavad vastsed ja täiskasvanud putukad enam-vähem samades elupaikades ning söövad üldiselt sama toitu. Täismoone esineb näiteks liblikalistel, mardikalistel, kiletiivalistel, kahetiivalistel ja veel mitmel putukaseltsil. Munast koorub täiskasvanud putukat mittemeenutav vastne, kes elab tihti teises elupaigas ning sööb muud toitu kui valmik. Liblikate vastseid nimetatakse röövikuteks, nendega sarnanevaid mõnede kiletiivaliste vastseid ebaröövikuteks, teiste kiletiivaliste, kahetiivaliste ning osa mardikate ussikujulisi, peaaegu jalutuid ja väheliikuvaid vastseid konudeks jne. Vastne kestub 4-6
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV)
seega järglased ainult X*Y (agressiivsed) või X*X emased. Muttlemmingutel Ellobius tancrei ja Ellobius talpinus on nii isased kui emased XX-karüotüübiga. Mitmetel putukatel (nt prussakad, rohutirtsud, ritsikad) ja ümarussidel (nt Chaenorhabditis elegans) on oluline X- kromosoomide arv (X0 isane vs XX emane või C. elegans’i puhul hermafrodiit). Lindudel, osal roomajatel (nt maod) ja liblikatel on kahte Z- sugukromosoomi omav embrüo isane ja WZ-kombinatsiooni omav emane. Putukatel (nt liblikalistel) esineb lisaks klassikalisele WZ/ZZ-süsteemile mitmesuguseid variatsioone (Z/ZZ; WZ1Z2/Z1Z1Z2Z2; W1W2Z/ZZ). Komodovaraanipugul on isased ZZ ja emase ZW. Teatud juhtudel on võimeline partenogeneetiliselt sigima (Z kromosoomiga monad = ZZ, W kromosoomiga munad = WW, areng peatub). Haploidsed munad viljastatakse polaarkeha poolt või toimub kromosoomi duplikatsioon (võimalik ka, et meioosis jäetakse üks etapp ära.) Mitmetel loomadel on soo determinatsioon seotud ka
annaabi.ee 
