35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E. Terase C35E tõmbetugevus jääb vahemikku 550-780N/mm2, voolavuspiir 320-430N/mm2, katkevenivus A on 17-20% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 5: Üleeutektoidteras süsinikusisaldusega 1.1%. Terase mark: C110E. Struktuuri koostis: Perliit + sekundaar tsementiit. Malmid: Lihv 1: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.4% Lihv 2: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.5% Lihv 3: Keragrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit + keragrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3% Lihv 4: Pesagrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2% Lihv 5: Alaeutektmalm
4. Süsiniku sisaldus ledeburiidis on 4,3% 5. Rahulikterase tunnuseks on deoküdeerimine ferrosiliitsiumiga 6. Dendriitne likvatsioon terasvalandis on teraselise struktuuri ebaühtlus 7. Alaeutektoidse terase struktuur koosneb perliidist ja ferriidist 8. Üleeutektses malmis süsiniku sisaldus on 4,3% 9. Terase Eurotähistussüsteemi järgi kasutatakse terase margitähist, terase tunnusnumbrit 10. Hallmalmi struktuuri tunnuseks on liblegrafiit 11. Tempermalmi valmistatakse valgemalmi lõõmutamisega 12. Süsiniku grafitiseerimist malmides soodustavad räni, valandi aeglane jahutus 13. Valgemalmi aeglane jahutus A1 temperatuuri piirkonnas peale lõõmutamist soodustab grafiidi teket 14. Malmi valuomadused terasega võrreldes on parem 15. Terase lõõmutuse tunnuseks on aeglane jahutus 16. Noolutustemperatuur on allpool temperatuuri A1 17. Terase kõvadus karastamisel sõltub süsiniku sisaldusest 18
GJL – liblegrafiitmalm (nt: GJL-HB 195) GJS – keragrafiitmalm, S-sfäär; liigitähise (S) järel näidatakse lisaks tõmbetugevusele veel katkevenivus. GJM – tempermalm (B-must; W-valge) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi. Esimene täht näitab malmi liiki grafiidi osakeste kuju järgi (L-lamellgrafiit, libleja kujuga; S-sferoidaalne grafiit, keraja kujuga). EN – GJLA-XniCuCr 15-6-2. L – liblegrafiit A – austeniitstruktuuriga X – kõrglegeeritud Abrasiivkulumiskindlate malmidel GJN (N-puudub grafiit). Liigitähise järel Vickersi kõvadus. Mittelegeerteraste tähistus kasutuse järgi (kasutatakse, kui tootmisel ei kasutata termotöötlust) Terasegrupid ja peasümbolid: Teraskonstruktsiooniterased – S Masinakonstruktsiooniterased – E Survemahutite terased – P Toruterased – L Relsiterased - R
malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele
Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus A 15…20% ferriitsetel, 2…3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Table 1. Grafiidiosakeste kuju mõju malmi tugevusele ja plastsusele Rm, N/mm2 A, % Liblegrafiit 350 0 Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 8 Joonis 5. Grafiitmalmide ja valgemalmide struktuur 9. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema
[3] 1.2.1 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu. Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad surve-tugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmikristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele
võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 1Mn; Rm- 650 (Soojuvahetite torud) 55) Rauamaak - on kivim või mineraal, mis sisaldab 2,14%) rauasüsinikusulameid. 49) CuNi25 : ( Mündimelhioor) Cu- 75; Muu: 25Ni; piisavalt rauda 41) Valgemalm : Rm360 (Mündimetall) 62) kalestumine () on 42) GJL350 : (liblegrafiit malm) Rm- 350 50) TiAl6V4 : (Titaansulamid) Ti-90; Muu: 6,7Al, materjali hapramaks muutumise tõttu sageli soovimatu, 43) GJS600-3 : (keragrafiitmalm) Rm- 600; A%- 3 4,5V; Rp0,2- 900; Rm- 1000 kuid mõnel juhul, näiteks vahelduvale 44) AlCu4Mg1 : (Alumiiniumi deformeeritavad 51) ZnAl4Cu1 : (Tsingisulam) 95Zn; 4Al; 1Cu; Rm- koormusele allutatud detailides, kalestatakse materjali sulamid- vanandatavad) Al- 93,4%; Rp0,2- 275; 280; A% 2..
segu perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele
Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%)rauasüsiniku- sulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1)malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2)malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega
Malmide noolutustemperatuur o analoogselt terastele on piires 150...650 C sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. Malmide markeerimise põhimõtted Euroopa margitähistusest tulenevalt järgneb margitähises tähisele “EN” malmi tähis “GJ”, millele järgneb grafiidi struktuuri tähis. Tähis Grafiidiosakeste kuju L Liblegrafiit S Keragrafiit M Pesagrafiit V Vermikulaargrafiit N Vabagrafiit puudub (C on seotud ledeburiidis olevas tsementiidis) Sümbolile järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust Rm, N/mm2 või Brinelli kõvadust. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid Mitteraudmetallide liigitus Alumiinium ja Al-sulamid Termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist,
Martensiit Karastamine 380-600 Perliit + martensiit Karastamine 380-550 Austeniit Normaliseerimine 140-220 Malmide markeerimise põhimõtted. Euroopa margitähistusest tulenevalt järgneb margitähises tähisele EN malmi tähis GJ, millele järgneb grafiidi struktuuri tähis. Tähis Grafiidiosakeste kuju Näited: GJL - liblegrafiitmalm L Liblegrafiit GJS - keragrafiitmalm S Keragrafiit M Pesagrafiit GJM - tempermalm N Vaba grafiit puudub Sümbolitele järgnevad numbrid, mis näitavad minimaalset tõmbetugevust või Brinelli kõvadust, näiteks hallmalmide puhul GJL-200 või GJL-HB195. Sümbolitele võib järgneda ka numbrid, mis näitavad tõmbetugevust ja katkevenivust, näiteks keragrafiitmalmide puhul GJS-600-3. 6
Tööks temperatuuridel kuni 500…600 °C Kõrglegeeritud kiirlõiketerased Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, Karbiidterased saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiitLiblejas. valgevased), Liblegrafiit - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust pronksid, (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse - vaseniklisulamid. põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi
malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse- tugevusele ja plastsusele mentiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise Rm, N/mm2 A, % kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda Liblegrafiit 350 0 kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keragrafiit 1000 2...20 Pesagrafiit 800 2...12 Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib liblejas
1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. 21) Hallmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Hallmalm Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murdepinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mikroskoobi all, on esitatud selel 1.38a. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus A on peaaegu null, sõltumata metalse põhimassi struktuurist). See-eest sõltuvad survetugevus ja kõvadus peamiselt metalse põhimassi struktuurist. Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit
kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda tugevusele ja plastsusele kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. 2 Rm, N/mm A, % Hallmalm Liblegrafiit 350 0 Tavaliselt on kristalliseerumisel tekkinud grafiit Keragrafiit 1000 2...20 liblejas. Niisuguse grafiidiga malmi tema murde- Pesagrafiit 800 2...12 pinna hallist värvusest tulenevalt nimetatakse hallmalmiks. Grafiidiosakeste kuju, vaadelduna mik- Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib roskoobi all, on esitatud selel 1.38a
Valgemalm saadakse malmvalu kiire jahutamise tulemusena, nii et vaba grafiit ei jõua tekkida. Omadustelt on valgemalm suure tugevuse ja kõvadusega habras materjal ning sellest tulenevalt ka raskesti lõigatav. Kasutatakse väiksemate kulumiskindlust vajavate detailide valmistamiseks. 23 Hallmalmiks nimetatakse liblelise grafiidiga malmi tema murdepinna halli värvuse pärast. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega.
annaabi.ee 
