2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus. Need on vaba grafiidiga malmid, tuntud eelkõige hallmalmidena. Valgemalmid liigitatakse alljärgnevalt: - alaeutektsed, struktuuriga P + T” + Le (joon. 2.11a), - eutektsed, struktuuriga Le (joon. 2.8), - üleeutektsed, struktuuriga Le + T (joon. 2.11b). Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: - liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena.
5.Malmid Malmide liigitus: süsiniku oleku, grafiidi-osakeste kuju ja metalse põhimassi järgi. Valgemalm Grafiitmalm Süsiniku olek Süsinik on seotud olekus Kogu süsinik või suurem osa tsementiidi kujul sellest on vabas olekus ehk vaba grafiidina Grafiidi-osakeste kuju 1) Liblegrafiidi kuju - hallmalm 2) Keragrafiidi kuju - keragrafiitmalm 3) Pesagrafiidi ehk lõõmutussüsiniku kuju -
protsessis. Reeglina kõrvuti perliidiga esineb struktuuris ka ferriit. Malmi omadused Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid. Malmi mehhaanilised omadused olenevad grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi omadused sõltuvad tema struktuurist. Valgemalm on väga kõva ja habras, hallmalmi kõvadus on tunduvalt väiksem, kuid liblegrafiidi tõttu on ta samuti habras. Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse neid selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad märkimisväärsete dünaamilistel koormustel. Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist . Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid
Kooskõlas Fe-Fe3C faasidiagrammiga liigitatakse valgemalmid järgnevalt: - Alaeutektmalmid struktuuriga P+T''+Le - Eutkektmalmid struktuuriga Le - Üleeutektmalmid struktuuriga Le+T Põhiliselt leiab kasutamist alaeutektmalm ja seda enamasti tempermalmi tootmisel. b)Grafiidi (süsiniku) osakeste kuju järgi Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: 1) Lilblegrafiitmalm ehk hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul 2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Keragrafiidiga malmi saadakse modifitseerimise teel. Keragrafiidi tekitamiseks kasutatakse modifikaatorina magneesiumi (samui ka tseeriumi ja teisi), mille jääkkogus malmis peaks olema ~0,05%. Enamikul juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks
annaabi.ee 
