Külvieelne mullaharimine on põhimullaharimise (kündmise) järg. Selle peamiseks ülesandeks on mulla veevaru optimeerimine, sobiliku seemnealuse loomine, väetiste muldaviimine ja umbrohtude tõrje. Külvieelse mullaharimise kvaliteet sõltub suurel määral põhimullaharimise kvaliteedist. Mida parem on künd, seda vähem kulub energiat ja tööaega külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. 126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem a. kerge lõimisega muldadel b. keskmise lõimisega muldadel c. raske lõimisega muldadel Kerged mullad Mullaniiskuse jaotumus künnikihis Harimisskeem Wv = 55-65% Mullaharimine 4-5 cm sügavusel Külv Keskmised mullad Wv = 50-65% 5-7 cm Külv Rasked mullad Libistamine Künd 7-9 cm 5-6 cm Wv = 50-55% 127
Selle eesmärgiks on suuskadele mõjuva surve hetkeline vähendamine või kaotamine, et alustada pööret või pidurdust. Alla kergendudes kägardatakse hetkeks, keha jääb „õhku rippuma“, surve suuskadele väheneb ja suusa kanda/kandu on lihtne soovitud asendisse kõrvale viia. Alla kergenduselt pöörde alustamine on jõikohane hea koordinatsiooni korral. Lihtsam on õppida alla-üles-alla kergendust. See sarnaneb kniksu tegemisele. Suusa kanna/kandade libistamisest kõrvale alustatkse sirutumise lõpul, kui surve suuskadele on väike või puudub üldse. Paralleelpöörde faasid: 1) ettevalmistus pöördeks, 2) pöördesse minek, 3)pööre, 4) pöörde lõpetamine. Pöördeks valmistumisel tehakse kergendus alla, pööret alustatakse sirutumise lõpul toimuva kergenduse ajal ning suusad on koormatud pöörde ajal ja lõpetamisel. Kergenduste ja paralleelpöörde kiire õppimine on jõukohane ainult hea koordinatsiooni korral. Juurdeviivaid harjutusi:
viia mulda orgaanilisi väetisi. Sagedasemaks puuduseks on see, et korduskünd tehakse sama sügav kui sügiskünd, see pole aga õige. Korduskünni sügavus peaks olema 5...7 cm madalam, siis on umbrohutõrje effekt maksimaalne. Künde on meil mitmesuguseid, nii häid kui halbu. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. Halvastiküntud põllud vajavad mitmekordset külvieelset harimist: minimaalselt kaks korda, tavaliselt siiski enam. See nõuab palju tööd ja ka mootorikütust. Mitmekordsel harimisel halveneb ka mulla struktuur. Heaks loetakse, kui külvieelselt oleks mullas kõige enam osakesi suurusega 2...5 mm, mitmekordsel harimisel on aga enamus 2 mm mullaosakesed
annaabi.ee 
