Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta ühiskonnas hakkas üha enam määrama tema funktsioon ühiskonnas. Kõik need kihid said elada ja toimida olemasolevatest õiguslikest raamidest. Kui me räägime vabadustest keskajal, siis see oli midagi muud mis tänapäeval. Keskaegses kõnepruugis ongi vabadused pigem mitmuses (libertates) ja sellisena on ta sünonüüm sõnale privileeg. Kui kellelegi anti vabadust juurde, võeti see kellegi arvelt. Kellel oli rohkem privileege, sellel oli ka rohkem vabadusi. Kui neid vabadusi hakatakse piirama, siis suureneb sotsiaalne surve ja järgneb vastulöök ehk mäss. Keskaja sõnakasutuses vastanduvad vaesus ja võim, mitte vaesus ja rikkus. Arhailine kohtuprotsess, õiguse maagilisus, vanded, kaasvanded: Arhailise
- Keskaja lõpuni oli võim tsentlariseeritud - Läänikord kahepoolne suhe senjööri ja vasalli vahel. Mõlemal poolel kohustused ja õigused. Valitseja oli seotud õigusega, polnud absoluut. Muudatuste sisseviimine oli kokkuleppel alamatega e. Sõltlastega. Türannide vastu oli õiguspärane võidelda. Konfliktid tulenesid peamiselt maksutemaatikal, mistõttu kujunesid maapäevad ja parlamendid. - Seisustele tasus valitseja privileegidega. - Libertates ehk vabadus on sünonüüm sõnale privileeg. Ühe grupi eesõigused teise arvelt. Täisvabad olid aadlid ntx. Rohkem priliveege = rohkem vabadusi - Vaesus ja võimusus on vastanduvad sõnad. Rahaline rikkus ei ole ülim, vaid võim ja omand - Läänikorrani jõudmine: orjatööl põhinev süsteem laguned Roomas, suurmajandid kaotati. Orjad küll säilisid gemraanimaailmas, siiski orjade seisund oli parem, tänu ristiusule. Keskaja käigus klassikaline orjus kaob
Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e. juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö. Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil eesõigused nt talupoegade arvel. Kui kellegile anti vabadust juurde, siis kellegilt võeti seda ära, nii ka linnade puhul. Kui vabadusi hakatakse piirama, suureneb sotsiaalne surve ja tekib mäss. 11 Mässud õiguste säilitamiseks, mitte juurde saamiseks. Mässujuhid need, kellel võimalusi rohkem piiratakse, nt rikkamad talupojad jne. Omand ja võim seotud.
annaabi.ee 
