Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulihingelisi pooldajaid, kes usuvad kõike, mida neile
olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt. süstiga on: a- tahtlik aktiivne eutanaasia b- tahtlik passiivne eutanaasia c- tahtmatu passiivne d- tahtmatu aktiivne 25. Milline neist pole keskaja filosoofia tunnuseid: a- usk saab inimesele osaks vahetult b- roll kultuuris oli primaarne c- usk saab osaks
loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame. Kui ümberjagav maksusüsteem on seega ebaõiglane. Selle vastu: me ei tooda ainult oma andest, vaid ka ressurssidest: seega võib meid mõjutada. 69
(Elu keerulisem, kui lihtsalt parem-vasak. Poliitilises teoorias välja tuldud ideedega,et tuleks kasutada kahte skaalat,mille puhul räägitakse nii vasak kui ka parempoolsest) Muutused vasak_________________________________parem radikaalne-liberaalne-môôdukad-konservatiivid reaktsionäärid Väärtused vasak_________________________________parem kommunism-sotsialism-sotsiaaldemokraatia-liberalism-libertarism · Mida enam vasakule poliitilisel spektril, seda enam rôhutatakse inimôigusi vôrreldes omandusôigustega jvp. Mille poolest erinevad sotsiaalliberalism ja libertarism? (vastus võetud vikipeediast, konspektis ja leongumaterjalis polnud) Libertarism on poliitiline filosoofia, mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad otsustes, mida nad iganes soovivad teha oma isiku või omandiga, kui see ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi
Klassikaline liberalism pooldab negatiivse vabaduse teooriat, mille järgi on inimene vaba sedavõrd, kuivõrd teised ei sega tema asjadesse vahele Sotsiaalliberalism: põhineb kapitalismi arengul 20.saj - ühiskonnas vajalik ka sotsiaalne vastutus, negatiivset vabadust tuleb Thomas Hill Greeni arvates arendada positiivse vabaduse käsitlusena - inimestele luuakse võimalus ennast arendada ning oma võimeid realiseerida Libertarism = paremliberalism - jõuline heaoluühiskonna eitus ning tagasipöördumine mitmete klassikalise liberalismi ideede juurde Konservatism Põhiideed tekkisid 19. saj võitluses liberaalsete ja sotsialistlike ideedega ning vastanduvad eelkõige viimaste egalitaarsuse ja revolutsioonilisuse taotlustele Põhielemendid: inimene on ebatäiuslik - pole muutumatu, liigne võrdsustamine ühiskonnas on halb -> siis tuleb ühiskonna stagneerumine muidu, riigi rolli rõhutamine
Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras tahab inimene vabadust, võimalusi ja sissetulekuid. See kõlab nagu kapitalistlik ühiskond. - Printsiibid: paljud kahtlevad, kas on ratsionaalne valida just neid printsiipe, äkki inimesed riskivad suurema kasu pärast. Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, sest nende omandit jagatakse vaesematele ja kehvematele. Miks peaks edukad sellega nõustuma? III Libertarism/libertarianism *Nozick Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve saavutamiseks. Riik kui öövaht: peab kaitsma omandit varguse, vägivalla jne eest. Ressursside ümberjaotust reguleerigu ainult vabaturg, kingitused ja vabatahtlikud annetused. Õigluse kontseptsioonid: - Eesmärkidepõhised printsiibid: nt õiglane on, kui on1% rikkaid vms.
annaabi.ee 
