06. 1215 kirjutas alla Inglise kuningas John Maata. Akt piiras kuninga õigusi, fikseeris eelkõige kuninga ja ta vasallide- parunite suhted ning kinnitas seisuste senised õigused ja vabadused. Vaba meest või vangistada ja tema vara konfiseerida ainult tema seisuse kohtuotsuse põhjal ja maa seaduste alusel. Kuningail keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. PARLAMENT: Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine- parlament. See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons). Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimemtatud kuninga poolt
Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg. Henry sõltuvus paavstist, prantslaste soosimine ja riigivara pillamine põhjustasid kodusõja (1263-67). 1264 vangistasid Henri opositsionäärid Simon de Montfort'i juhatusel. Nende algatusel kutsuti 1265 esimest korda kokku Inglise parlament rüütelkonna ja linnade esindajate osavõtul. Parlament Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas uue ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine parlament. See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons). Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimetatud kuninga poolt
Kuningal keelati võtta feodaalidelt erakorralisi makse nende nõusolekuta. Henry III Inglise kuningas 1216-72, John Maata poeg. Henry sõltuvus paavstist, prantslaste soosimine ja riigivara pillamine põhjustasid kodusõja (1263-67). 1264 vangistasid Henri opositsionäärid Simon de Montfort'i juhatusel. Nende algatusel kutsuti 1265 esimest korda kokku Inglise parlament rüütelkonna ja linnade esindajate osavõtul. Parlament Ajapikku kuningas rikkus Magna Charta Liberatumit, kehtestas liialt suuri makse. See põhjustas uue ülestõusu, milles kuninga väed said lüüa. 1265 kutsuti kokku suurfeodaalide, rüütlite ja linnakodanike ühine nõupidamine parlament. See nõupidamine muutus hiljem regulaarseks, kusjuures parlament jagunes Edward III valitsusajal kaheks: ülemkojaks (House of Lords) ja alamkojaks (House of Commons). Ülemkoja moodustasid vaimulikud ja suurfeodaalid, kes olid nimetatud kuninga poolt.