eas, ning Marxi tõlgendustel (Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin, kes toovad sisse proletaarse revolutsiooni, ideoloogia ja diktatuuri mõisted). Lenin ja Mao- nende tõlgendused ja vägivald. Oma võimu kehtestamine vägivallaga. Lenini sidumine jakobiinidega. o Marksism 20. saj. Euroopas: - Strukturalism (Louis Althusser) – psühhoanalüüsi toomine marksismi, mitte ainult majandus, vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi, - Neomarksism (Max Weber) – toetub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele (Marxi 1844.a.-eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932), - 1960ndatest alates Lääne-Euroopas (va Itaalias) selge kommunistlike parteide marginaliseerumine - poliitiline praktika seotuna kommunismiga: IMS järgne Saksamaa (1920ndad- kõrgperiood); 1930ndate lõpp/1940ndate lõpp Itaalias ja Prantsusmaal (a la carte kommunism- igale maitsele; eri radikaalsusega parteisid)
)Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium . Marksism 20 . saj Euroopas - Struktualism ( Louis Althusser) psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi 11 - Neomarksism ( Max Weber) toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932) - Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.) - Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism
1802 Eestimaa rüütelkonna maapäeval kinnitatud seadus "Ügaüks", mille Alexander I hiljem ka kinnitas. Tähtis, sest see oli esimene kord, kui talurahva küsimus õldse kunagi tõstatati kubermangu tasandil. (Liivimaal oli kubermangu tasandil selliseid küsimusi käsitletud juba 1760nendatel. ) Selle seaduse olulisus- reguleeriti ja täpsustati mõisniku ja talupoja vahelisi suhteid. Kui Eestimaa oli sellise sammuga maha saanud, siis see andis tõuke ka Liivimaa liberaalsematele aadlikele, et tuleb matside teema jälle arutlusele võtta- selle tulemina 1804 anti ka Liviimaal välja talurahav seadus, mis hiljem sai keisri kinnituse. (see puduutas aga aint liivimaa mandriosa, ei puduutanud Saaremaad). See 1804 liivimaa seadus andis jällegi tõuke Eestima aadlikele (kõrvale tuleb panna ka keskvõimu surve) mille tulemusena 1804 võeti Eestimaa kubermangus vastu uus talurahva seadus.