Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms. Absoluutne vaesus on seisund, mille puhul inimese tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning ta ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine sotsiaalpoliitikasse, seda madalam on vaeste osakaal riigis. Näiteks liberaaldemokraatlikus USAs elab alla vaesuspiiri pidevalt 15-18 % elanikest, samas sotsiaaldemokraatlikus Skandinaavias ainult 2-3%. Suhteline vaesus olukord, kus inimese tulu jääb alla tuntavat keskmist ehk teised elavad temast märkimisväärselt paremini. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimene ei saa käia avalikes kohtades ja osaleda avalikel üritustel. 1. Töötus 2. Erivajadused või kuulumine vähemusrühma, nt liikumispuue või rassiline diskrimineerimine 3
d õigused Võrdsus + Üheksa erakonnaperekonda n Liberaalsed ja radikaalsed parteid n Konservatiivsed parteid n Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud parteid n Kristlik-demokraatlikud parteid n Kommunistlikud parteid n Agraarparteid n Regionaalsed ja etnilised parteid n Paremäärmuslikud parteid n Rohelised parteid Erakonnaideoloogiad liberaaldemokraatlikus maailmas n Igas riigis on parteisid rohkem kui ühest perekonnast, va USA. Siiski mõnes riigis esindatud 2-3, teistes 6-7 perekonda. Teatud perekonna esindaja puudumine, sunnib teisi katma ka puuduva lüli ideoloogilisi eelistusi. N: Saksa kristlikud demokraadid on konservatiivsemad, kuna konservatiivset parteid Saksamaal pärast sõda ei olnud. Samuti ainult kahe partei puhul on sarnasusi rohkem kui ideoloogia eeldaks.
n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine n Liberaaldemokraatlikus käsitluses on keskne tagada inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii n Vabariiklikus lähenemises tuleb toetada aktiivse ja pühendatud kodaniku avalikku osalust, ka sunniga Demokraatlik poliitiline kultuur n Pluralism, variatiivsus n Osalus n Sallivus n Usaldus ja legitiimsus n Poliitikaprotsesside läbipaistvus n Isiklik usaldus ja vastutus
sekkumine mõjutamaks kogunõudlust. Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud. Isiah Berlini essee `Kaks vabaduse kontseptsiooni' esitada selle põhiseisukohad. (vastus võetud netist, konspektis ja leongumaterjalis polnud) Siin eristab ta ajalooliselt mõjukate poliitiliste mõtlejate arusaami analüüsides nn "negatiivset" ja "positiivset" vabadusekäsitlust. Esimene, tänases liberaaldemokraatlikus ühiskonnas ehk kergemalt mõistetav arusaam peab vabaduseks laias laastus ulatust, milles inimesel lastakse tegutseda ilma võimu või teiste inimeste poolse vahelesegamiseta; positiivne vabadusearusaam aga--mis väljendub nt Rousseau või Marxi seisukohtades--peab vabaduseteema puhul keskseks küsimust, millest või kellest lähtub kontroll, et inimene otsustab just ühel või teisel viisil elada ja mõelda. Ehk et kas inimene saab end
annaabi.ee 
