Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa. Järgmisel ööl põgenes kodust akna kaudu ning läks libahunti otsima, sest ta tahtis nii kangesti libahunti veelkord näha. Ta jooksis metsa poole. Ta otsis ja otsis kunini lõpuks leidis. tüdruk nägi kuidas libahunt libapuu poole kõndis ja teadis, et tal on midagi juhtunud. Tüdruk hakkas libahundile lähemale ning nägi kuidas libahunt jäi libapuu juurde seisma ja ulgus. Tüdruk ronis vaikselt uu otsa ning jälgis. Järsku libises ta puult maha ent libahunt pani kohe teda tähele ning jooksis tüdruku poole ja haaras tast kinni. Tuli välja, et libahunt oskab inimeste kui ka loomade keelt. Tüdruk ehmus väga kuid ei kartnud liahunti, sest kuidagi teadis et ta on liiga kurb et midagi halba teha kuigi libahunt jõllitas tüdrukule otsa. Libahunt ytles : ’’ kui sa
(Astub uhkelt metsa poole; keegi ei takista teda, kõik on kui tarretanud.) * * * MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus! (Purskab valusalt nutma, käsi ringutades.) Oma hinge laotaksin ma sinu teeraja peale, et aga sinul pehmem oleks astuda! Surra võiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei või sind jätta! Ma ei või mitte! * * * VANAEMA. Ma mõtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja võsa on kollaste juuste ja siniste silmadega; see võttis naisi ainult oma keskelt - ei ole tilkagi võõrast verd meie soontes, see on - puhas! MARGUS. Võõras veri? Kust siin see võõras? Ta on ju ometi teie endi silme all üles kasvanud ja inimeseks saanud! VANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mälestustesse ära vajunud, jutustab edasi)
mingisugust mõtet. Näiteks August Kitzbergi teoses ,,Libahunt” sümboliseerib libahunt rahva soovi vaba olla. Teoses libahunti kujutav tegelane räägib, kuidas ta erinevalt teistest inimestest on vaba ning läheb kuhu tahes ja millal tahes. Tolleaegne orjastatud Eesti rahvas seda teha ei saa. Võimalik, et Kitzberg proovib niiviisi edasi anda ka mõtet, et ta väärtustab Eesti rahva vabadust, sest aeg-ajalt näib nagu kuuluks autori sümpaatia libahundile. Peaaegu kõik inimesed libahundi ümber mõistavad ta hukka ning usuvad, et ta on nõiutud. Tol hetkel tundub, et Kitzberg kujutab hunti tõrjutuna, tunneb talle nagu kaasa ja hoiab tema poolele, seega rõhutab vabadust. Rahvapärimuse järgi olid libahundid inimeste kõrval loomulik nähtus. Levisid erinevad uskumused, kuidas inimene hundiks sai ja vastupidi. Rahvauskumused said aga uue külje, kui võeti vastu ristiusk, mille kohaselt libahunte hakati seostama
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad
Edward suudab miilide kauguselt lugeda inimolendite mõtteid, kuid mitte Bella omi, kuna nagu öeldud, ta on liiga enesekeskne. Jacob nagu noor poisike ikka, tegeles poistele omaste asjadega ja tegi lolluseid, mis Bellale jätsid vahel imeliku mulje. Üldiselt kirjeldas peategelane teda kui õnnelikku ja teistele õnne toovaks inimeseks. Tema keha on muskulaarne ja üsna loomupäraselt on tal üleloomulikud võimed sarnased libahundile. Ta on justkui kaitseingel Bella jaoks, sest Jacob on temasse kõrvuni armunud. · Hoiakud ja müüdid. Nagu Romeo ja Julia, ainult kaasaaegne ja meeletult fantaasiarikas, kus inimplika nimega Bella armub ,,koletisse" Edwardisse ja kogu sündmustekeeris on kõhedusttekitav ning kogu aeg on õhus küsimus, kas Bellast saab vampiir ja kas selles armuloos jäävad kokku 2 sünduste keskset teineteisse pilgeni armunud karakterit. · Enesehinnang.
Ma ei taha sind näha. Kuulutad oma halba unenägu teistele nagu tõtt! MARI (nuttes). Oh jumal, Margus, ma ei näinud und! MARGUS. No siis arvasid sa selle omast peast välja! Mina Tiinat ei jäta. Ja kui ta ka kümme korda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem kui sina! (Ära.) MARI (temale järele). Margus! (Purskab valusalt nutma, käsi ringutades). Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraja peale, et aga sinul pehmem astuda oleks! Surra võiksin ma sinu eest, aga libahundile ma ei või sind jätta! Ma ei või mitte! Eesriie. 21 NELJAS VAATUS Rehealune. Paremat kätt väike uks rehetuppa, selle lähedal ristjalgadega söögilaud ja vanamoodi istmed. Pahemat kätt vanaema voodi, selle kõrval pink, eespool puutelgedega, paksude pöidadega vanker (Marguse suvine magamisase).