hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Toitained saavad nad õhujuurtega õhust ja vihmaveest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, samblikud, paljud sõnajalaliigid, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Liaanepifüüdid alustavad oma elu liaanina, kuid hiljem ühendus põhitüvega kaob ja nad jätkavad epifüütidena. Epifüütliaanid toimivad vastupidiselt, lämmatades aja jooksul kandurpuu. Sellised nn kägistajapuud on teatud liiki viigipuud ja mürdilised. Parasiittaimedest on tuntuim raipelõhnaline raitlill. Ekvatoriaalsed vihmametsad on elupaigaks loendamatule hulgale loomaliikidele. Kuna maapinnal on vähe süüa, siis on paljud loomad kohastunud eluks puuvõrades. Leidub palju ahviliike, värvikirevaid linde, putukaid ja
4-hapniku kiht atmosfääris väheneb 6. Loetle 4 keskkonna probleemi, mis kaasnevad vihmametsade liigse raiega? Mõtlematu puidu raiskamine mis on oluline loodus vara, Metsade hävimisega suureneb maalihete ja erosioonide oht, Vihmametsada hävimisega kasvab väljasurevate taimede ja loomaliikide arv, Vihmametsad võivad täielikult maapealt ära kaduda või muutuda aja pikku. Kohalike hõimude elupaikase hävinemine toob kaasa hõimude kadumise * Nimeta liaanina kasvav meie jaoks oluline maitsetaim ( vihmametsast) Kautšukipuu * Suurima õie läbimõõduga taim maailmas ( vihmametsast) raitlill * 1,6-1,8 grammine lind vihmametsas, kelle muna on vaid 2 milligramm Koolibri * Maailma tihedamalt asustatud saar ( vihmametsas alal) Jaava saar 7.Savannialad kõrbestuvad järjest enam 3 olulisel põhjusel (3) a)Metsa põlengud kuival perioodil b)Inimtegevusel puude raiumine ja põõsastiku hävimine
Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-, 2
Tihedas metsas on epifüütide poolt ülalhoitava mulla mass mitu tonni hektari kohta. Seda kasutavad teised organismid, eriti sipelgad, kes tassivad üles seemneid ja loovad puudel "sipelgaaedu". Epifüüte levitavad eeskätt linnud (kui viljad on lihakad). Osal epifüütidel on tolmpeened seemned (orhideed) või eosed (sõnajalad). Eelnimetatud eluvormide vahepealsed on liaanepifüüdid (hemiepifüüdid), mis alustavad elu liaanina, hiljem aga ühendus põhitüve kaudu kaob ja nad jätkavad elu epifüütidena, mis maapinnaga on ühenduses õhujuurte kaudu. Teise vaherühma ronitaimed, epifüütliaanid, alustavad elu epifüütidena puuokstel. Algul loovad nad lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis ronib kandurpuud mööda alla, põimudes ümber selle tüve. Alles siis, kui juur on jõudnud maapinnani, hakkab
vihmade sagedusest (mitte sademete hulgast). Kuna vihmavett peab igaks juhuks koguma, siis on epifüütidel kujunenud lehe-, varre- või juuremugulad, laiad lehterjad lehetuped või siis loovad nad enda jaoks orblehtedest mullamahuti. Neid mullamahuteid kasutavad ka sipelgad kandes sinna seemneid ja luues nö ,,sipelgaaedu". o Liaanepifüüdid on liaanide ja epifüütide vahepealne organism, mis alustab elu liaanina, ronib siis parajale kõrgusele ning hiljem ühendus põhitüvega katkeb ning ta jätkab elu epifüüdina, mis on maapinnaga ühenduses õhujuurte kaudu. o Epifüütliaanid alustavad elu epifüüdina puuokstel, loovad alguses lühikese võsu, kuid tugeva juure, mis hakkab mööda kandurpuud alla ronima selle ümber põimudes. Kui juur jõuab maapinnani, hakkab võsu
annaabi.ee 
