Kolleegid kutsisid teda tihti paadimatkadele ja perekondlikele vljasitudele, mille le rmustasid eriti lapsed, sest Carroll oli vsimatu ja lennuka fantaasiaga jutuvestja. Eriti armastas ta vikesi tdrukuid. Aliceil oli tema sdames eriline koht. 1864. aasta juludeks kinkiski ta tdrukule loo Imedemaast. Kuna Carroll ei tundnud huvi naiste vastu ja phendus fotograafiale ning lrikale, peeti teda veidrikuks. Tema katsed kaamera, jutuvestmise, piltide vi kirjade abil perettardele lheneda tekitasid kahtlusi. Mned kriitikud on pdnud leida tema loomingust pedofiilseid jooni ja pstitanud ksimuse, kas hbeliku nohiku lhenemiskatsed vikestele tdrukutele spruse raame letada ei pdnud. Aga Carrolli ja Alicei vahelise Lolita-suhte kohta ei ole vhematki tendit. Carroll pidas Aliceiga asjalikku kirjavahetust ka siis, kui too oli juba abielunaine, ja palus temalt 1864. aasta julukinki laenuks. Ta tahtis oma illustratsioonidega originaali faksiimilena paljundada.
Londoni firma Alexander Birnie & Co. vi selle omaniku Alexander Birnie jrgi. On oletatud ka, et saar on nimetatud inglise rimehe ja riigitegelase Richard Birnie jrgi. Sama laeva meeskond avastas 1823 ka Manra saare. 28. augustil 1840 mdus saarest kapten Wilkesi juhtimisel laev Vincennes, mille pardal oli USA uurimisekspeditsioon (United States Exploring Expedition). Saar ji 12 meremiili lne poole. Prast Enderbury saare uurimist pti Birnie juurde naasta, kuid saabudes ei julgetud sellele lheneda, et mitte karile joosta. Hommikuks oldi juba nii kaugel, et tagasi sita oleks olnud ajaraiskamine. 8. veebruaril 1860 kuulutati saar USA Guano Islands Acti alusel USA valduseks. Pole teada, et saarelt oleks kunagi guaanot kogutud. 6. detsembril 1867 mdus saarest laev Kamehameha V kapten Stone'i juhtimisel, mis oli teel Enderbury saarelt McKeani saarele. 10. juuli 1889 kuulutas Suurbritannia selle oma protektoraadiks, ning saarel heisati Briti lipp. Kavas oli saar koloniseerida, kuid
Nad kavatsesid rnnata Lodijrve lossi ja ksisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) kest abi, sest tema tundis lossi mbrust kige paremini. Siis aga kostis laagri hest servast kisa. Seal oli ks vaene inimene ja tema mber suur salk mehi. Nad said teada rtlite tulekust. Tasuja vaigistas rahva maha, sest rtleid polnud lhedal. Nad hakkasid aru pidama. Nende phieesmrk oli, et orjus kaoks. Otsustati videlda. Jrgmisel peval tusis Lodijrve lossis kra. Loss oli sisse piiratud. Tasuja lasi hel mehel valge lipuga lheneda. Siis algas snavitlus Oodo ja kskjala vahel. Kskjalg hvardas, et kui nad ta nudmisega ei rahuldu siis vetakse loss tormijooksuga. sel kui Tasuja oli veel leval, tid kskjalad talle kurbi uudiseid, et nende mehed oli Tallinnas jalgupidi les poodud. Mehed asusid rnnakule. Redelid pandi lossi seina pidi les, ja kui mehed les hakkasid ronima ldi neil pea maha vi siis kukkusid ise alla. Isegi mrimurdjaga ei saadud lbi, kuna odasid ja nooli visati alla. Tasuja mtles
annaabi.ee 
