sealhulgas vhendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide mju tugevnemine majanduses vhendas jrk-jrgult juriidilise omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja
Kusagil augustis vabastasid liitlased Pariisi.Septembris 44 juti juba Saksamaa piirile.Seal rinne jlle stabiliseerus,sakslased osutasid vastupanu.Seda Normandia dessanti planeeriti pikka aega ette.Inglismaale koguti suurel arvul sjavge ja varustust.(2 miljonit meest) Normandia dessant toimus samaaegselt Valgevene operatsiooniga.(Nukogude vgede pealetung Idarindel). Sakslastel oli sellel ajal vga halb olukord,kuna pidid samaaegselt ra hoidma kahte suurt pealetungi.Normandia dessant lhendas sja pikkust,kiirendas sakslaste lasaamist. Saksamaa kapituleerumine. Hitleri vastase koalitsioonis osalevad riigid olid kokku leppinud,et vitlevad kuni saksamaa langemise lpuni,keegi ei hakka Saksamaaga mingeid leppeid tegema. Ida pool olid Nukogude ved judnud Saksamaa piiride lhedale.Lne pool olid Ameerika ved juba Saksamaal sees.Hitler kogus viimseid juraasukesi kokku,saatis 13-14 aastaseid poisikesi rindele.Kigil oli selge,et see Saksamaa purustamine oli ainult kuude ksimus
usust. 4. Revolutsioonijrgne islam 4.1 Abbasiidid Abbasiitide revolutsioon 750. aastal ei vtnud Umayyaditelt lihtsalt vimu le, vaid nad tegid suuri muutusi riigi juhtimisel ja usus. See tagas neile 500 aastaks vimu, mille purustas alles mongolite invasioon. Thtsamad muutused olid pealinna viimine Sriast Iraaki -Bagdadi. Selle mju oli vga suur eriti mawalitele, kellele ei meeldinud araablaste domineerimine. See maandas ka pingeid moslemite vahel ja lhendas prsia kultuuri araablaste omale. Administratiivselt tekkis vesiiri miste see oli juhi parem ksi, tnapevane peaminister ja muud ministrid. Kuigi see vhendas ja jttis tihti kaliifile vaid tseremoniaalse vimu, aitas see islami riigil olla tugevam. Kultuuriliselt koondati Tuhande he muinasjuttudesse tollased parimad prsia ja araabia muinasjutud. Abbasiidid muutsid moeed pikkamisi ainult jumalateenistusele ning usule phendatud asutusteks. Senini olid nad titnud ka muid funktsioone
annaabi.ee 
