Testus, et USA-s silis demokraatia ka New Deali ajal. I maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse - kui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid
Majanduse alused KT küsimused 1 Majandusteooria metoloogilised alused 1. Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi, mid ei saaks lhendada majandusanalüüsi kasutades. a) õige b) vale 2. Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 3. Mikroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. a) õige b) vale 4
nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi 2. Välispoliitika. Diplomaatia. Külm sõda. Rahvusvahelised lepingud. Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lhendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid ja probleeme Rahvusvaheline kokkuleppe – mitmete riikide vaheline leping Rahvusvaheline õigus – rahvusvahelist suhtlust reguleerivad head tavad ja kokkulepped Välispoliitika juhtimine – Parlament kinnitab ja tühistab välislepinguid ning otsustab eelarvest eraldava raha üle välispoliitika teostamiseks. Valitsus vastutab välispoliitika üle, mida viivad ellu välisministeerium ja välisesindused