jaoks. Ma leian,et inimese vrtuse ja vrtustamise jaoks tuleks kigepealt melda enda kui ksikisiku peale,sest just ennast ma tunnen kige paremini. Aga..kki jb minu enese enesekindlus teele takistuseks? Vtan n sdame rindu ja otsustan,et olen piisavalt enesekindel,et teha teemakohaseid otsuseid ja juda mingisuguste vljavaadeteni. Ma leian,et mul on vrtus suuresti lbi ellujmis-instinkti tnu millele on mul hirm surra. Ja elu eest annab iga inimene ju kik(enda vi enda lapse,lhedase elu eest tavapraselt) EHK elul on tohutu vrtus. Vrtus on ka lhedaste silmis kellele minu lahkumine vi nn valed otsused kvasti haiget teeksid ja mina kui INIMENE ei taha seda ometigi teha(emotsioonid ja tunded-just need mis eristavad meid robotitest ja kunagi videti,et ka loomadest). Igast hest meist oodatakse tulevasti presidente kes toovad maailmale rahu vi nt arste kes leiaksid kiireimas korras aidsile ravi..taaskord vrtus aga seda juba laiemas perspektiivis inimkonnale.
Teises voorus saavad osaleda ainult need kandidaadid kes on esimeses voorus saanud kvoodi tis. Selle kvooditamise phjus on see et mitte killustada parlamenti-et sinna ei pseks vhempopulaarsed kandidaadid sisse.See kes nendest kige rohkem hli saab teises voorus see saab parlamenti.nt Prantsusmaa ja Soome.See kahevooruline ssteem tingib parteidele erinevates valimisvoorudes erineva valimistaktika.Esimeses voorus kritiseeritakse konkurente,aga mdukalt.Teises voorus moodustatakse hine valimisblokk lhedase mtteviisiga parteide vahel.Need kaks vooru toimuvad reaalselt kahel erineval ajal. Valijad peavad kaks korda kima valimas.See kik on riigile kulukam. Proportsionaalne ssteem-niipalju % kui valijad mingit parteid toetavad nii palju ka % see pareti parlamendis kohtasid saab.Kik hled lhevad arvesse.Puuduseks on see et see ssteem on keeruline ja ssteem on parteikeskne.Toimub hlte lekandmine helt saadikult teisele.Parteide vaatenurgast on see iglane aga ksikkandidaadi seisukohast see ei ole iglane
Pigem vib neil surma vastu olla viha- lihtsalt selleprast, et inimesed surevad. Poistel kestab protest surma vastu kauem kui tdrukutel. Neljaaastase lapse mtlemine on rmiselt fantaasiakllane. Maagilisel mtlemisel on nii hid, kui halbu klgi. Hea on see, et lapsed mtlevad surmast hirmuta. Halb on see kui laps arvab, et ta vib oma mtetega kellelegi teisele paha teha. Need mtted tekitavad lapses tugeva stunde, mis jb vanematel sageli mrkamata. Laps vib sdistada ennast nt. mne lhedase inimese surmas. Lapsed on sageli unustatud leinajad. Lapsed, kelle perekonnas keegi sureb, leinavad sageli tugevamalt ja kauem, kui vanemad sellest teavad. Tihti ei misteta lapse valu sgavust. Leinavas perekonnas on lapse kindlustunne kadunud sest lapsed jetakse sageli omapead. Nendega rgitakse vhe ja neile ei selgitata toimuvat. Thimikud tidavad nad oma fantaasiaga. Selleks, et laps end hsti tunneks vajab ta koduses elus jrjepidevust. Silitada tuleks igapevarutiinid
Thtthelises tlkes aga thendab ta parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest Platon kneleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib mistuslik hingejagu ja kes seetttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu iglase riigi ideele lhedase valitsemiskorraldusega. Iga jrgmine valitsemistp on sellest ideaalist ha kaugemal, ha ebaiglasem selle sna platonlikus thenduses. Seega on Platoni valitsemiskordade tpoloogia htlasi hiskonnakorralduse allakigu astmestiku kirjeldus. Nagu kik nhtavas maailmas on ha muutumises, tekkimises ja hvimises, nii ei j ka aristokraatia siin psima. Ikka juhtub kunagi nii, et snnivad vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda hindama peaks
*Armastus vtab mistuse neilt, kel seda on, ja annab neile, kel seda pole. *Sjas ja armastuses on kik lubatud. *Kui sa kardad midagi kogu hingest, vib see teliseks muutuda. *Silmad on hinge peegel. *Tarkus ja ilu on harva hendatud. *Lahkumistest snnivad taaskohtumised. *Miks pilgata mehe ngu? Ta oleks valinud endale parema, kui olnuks vimalik. *Armid meenutavad meile, et minevik oli priselt. *Nitleja peab vahel samal peval, kui on saanud teate oma lhedase surmast, mngima komdias peaosa. *Ka koletised on tundlikud. *Sda, mis on jetud omapead, sulgub endasse ja kotab vime itsele puhkeda. *Inimene, kui tal on hea, mtleb harva. *pi kuulama; vahel koputab vimalus vga vaikselt. *Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. *Nrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. *Mitte kski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks. *Haamriga mehele paistab kik naelana. *Oluline pole mitte mis sul on, vaid kes.
annaabi.ee 
